Kontserdikaja: Joe Lovano näitas end kirgliku improviseerijana

18. oktoober 2006

17. oktoobril esines Vene kultuurikeskuses maailma üks esisaksofonist Joe Lovano koos lauljatarist kaasa Judi Silvanoga. Loe, millised muljed jäid kontserdist publikul.

USA saksofonisti Joe Lovanot sai kuulda ja oma silmaga näha koos Judi Silvano, Brian Melvini, Peter Barshay’i ning Jaak Sooääre ja Jürmo Eesperega teisipäevasel kontserdil Vene Kultuurikeskuses. Kontsert algas Lovano-Melvini duoga. Igaks järgnevaks looks lisandus koosseisu uus muusik. Kõlas põhiliselt Lovano enda ning tema lauljatarist abikaasa Judi Silvano looming erinevatest perioodidest.

Publikuga vestlesid Ester Eggert, Ivo Heinloo ja Katre Kasemägi.

Mari-Liis (25) sekretär:”Väga tore oli! See laulja jättis hästi omapärase mulje rääkimata saksofonimängijast. Teistmoodi muusika – midagi uut minu jaoks, üldse ei kahetse, et tulin.”

Marko (42) taksojuht:”Ei ole ma mingi muusikainimene ja vahepeal oli kogu laval toimuv minu jaoks liiga keeruline. Samas oli lahe vaadata kuidas kohalikud muusikud suudavad olla täiesti võrdväärsed maailma tippudega.”

Berit (32) magistrant:”Raske kommenteerida aga värskete emotsioonide valguses tundub, et meeldis. Muidugi leiab alati ka vigu, aga arvan, et ei ole õige inimene kommenteerima teemat milles ennast kindlalt ei tunne. Mina, kui võhik ütleksin, et laulja jättis kuidagi ebameeldiva mulje. Lihtsalt ei meeldinud tema stiil.”

Piret (19) üliõpilane:”Hästi lahe! Tahaks teinekordki sellist muusikat kuulata.”

Annemarie, Hollandi suursaatkonna töötaja:”Kontsert oli väga edukas ja ma nautisin sellest iga minutit. Atmosfäär oli eriline.”

Kalev (40), toitlustusvalla tootejuht:”Kontserdi kõige köitvamad osad olid erinevad duod: Lovano ja Silvano, Lovano ja Melvin, Silvano ja Eespere, Barshay ja Melvin, mõned teisedki. Vahva oli ka see, et Lovano kontserdi lõpus trummide taha istus. See oli lihtsalt efektne, ehkki tema trummimängust muusikalist imet ju ei sündinud. Kuigi ega bänd vist väga koos mänginud polnud, oli tunda, kuidas loo käigus üksteist toetati ja muusikas oli ikkagi enesekindlust ja pauerit. Üllatas Jürmo Eespere väga tundliku mänguga. Pole teda eriti varem kuulnud.
Lovano ise on muidugi supermees pillil, väga isikupärase saundi ja käekirjaga. Ega tema muusika kergete killast ole.”

Karolin (32), turundusvaldkonna spetsialist:”Lovanot ma teadsin plaatide põhjal. Olen õnnelik, et ta oli sama vinge ka live´s. Huvitav nähtus oli Judi Silvano. Alguses mõtlesin, et selline laulumaneer mulle vist ikka ei meeldi. Olen harjunud loogiliste meloodiatega. Tegelikult oli see päris huvitav, kuidas ta otsekui linnuhääli järele aimas. Kui nad Lovanoga kahekesi tegid, läks ikka väga põnevaks. Kõik need häälevarjundid ja selle haakumine sakosfoniga.”

Toivo, 55, jurist:”Mina olen kontserdiga väga rahulik ja väga õnnelik, et Lovano ära kuulsin. Brian Melvin on kauaaegne lemmik, ma naudin tõesti iga tema trummipuudutust. Isegi kui ta udusulgedega vastu õhku mängiks, oleks ka see väga nauditav. Judi Silvano kohta peaks ütlema, et teda oli kena vaadata, aga ma ei saa teda päris oma lemmikuks nimetada. Aga muidugi kadestamisväärne entusiasm. Lugudest tundus tribuut John Coltrane´ile (Supreme B) eriti võimas ja ülev.”

Kaarel, 15, õpilane:”Väga hea kontsert oli. Trummar meeldis kõige rohkem. Ma ise olen džässiüritusel muidu esimest korda.”

Deniss Pashkevich, saksofonist:”Energia oli võimas. See muusika on nagu kunstitöö, nagu maal. Džässmuusika kõrgeim kvaliteet. Käisin ka workshoppidel ning sealgi oli huvitav. Lätist tuli spetsiaalselt kontserdiks kohale palju noori muusikuid ja kõigil oli väga lõbus.”

Kaupo Agula (50), projektijuht:„Suurepärane, suurepärane. Ammu pole midagi nii hea näinud. Viimati kuuldust vastandaksin teda oma suure lemmiku sakaslaste Der Rote Bereich’iga, kuigi nende muusika on väga erinev. Ja pealegi super koosseis, kõik head mängijad toetamas ja vana boss ise oli väga hea. Kokku ideaalne. Selllist kontserti pole tõesti ammu näinud, kuulnud. Loomulikult eile õhtul NO-s (Teater NO99 jazziklubi, toim.) oli ka ilus, kus ta ka mõned lood tegi. Tipp-topp.”

Ave (34), raamatupidaja:„Kontsert meeldis väga. Üks tervik, üks täius. Üksteise täiustamine. See harmoonia, mis tekkis nende vahel. Võrratu. Sellisel heal üritusel käisin viimati kevadel norralast Solveigi (Slettahjell) kuulamas.”

Marko Taskila (32), tegevjuht ja Merja Sagulin (30), assistent:„Laulja stiil oli natukene omapärane. Aga üldiselt kontsert meeldis. Oli väga huvitav ja natuke erinev. Tore, et inimesed tulevad USA-st siia ja neid saab siin näha. Lauljal oli saksofoniga nagu mingi dialoog, kuid siinkohal jäi mulle arusaamatuks selle dialoogi mõte. Kuid minu arvates oli lauljal natukene probleeme ka häälega, ei tea kas ta oli haige või midagi, aga hääl ei tundunud väga täpne olevat.”

Eneken (59), Teatriliidu Eriala Liitude vastutav sekretär:“Väga meeldis. Paistis, et muusikud on lihtsalt kokku tulnud ilma suurema harjutamiseta. Seetõttu oli tunda muusikas vabaduse lendu ja rõõmu jagamist. Suur rõõm, et inimesed improviseerivad tunnetuse ajel. Kõrgproffide esituses võis kuulda enneolematuid heliteoseid, mida rohkem ei korrata. Meeldis nende vabadus nautida improvisatsiooni ja lendamist, kuid samas oli nende kohalolek maksimaalne. Judi Silvano meenutas mulle lauljatar Ima Sumak’it tänu fantastilisele hääleulatusele.
Vene kultuurikeskuse saal on väga huvitav. Tore, et siin viibis palju Eesti publikut.”

Pille (28), assistent:“Tore oli, hästi tehtud ja läbimõeldud. Huvitav oli, kuna tegemist oli oma ala fanaatikutega. Meeldis, kuna see jääb välja massikultuurist.”

Inge (68), pensionär ja Marju (29) meditsiinitöötaja:“Meeldis – saksofon oli väga huvitav. Lauljatari tämber oli mõnus ja pehme. Rütmiliselt oli muusika väga huvitav. Põnev, et omad muusikud proovivad välismaa muusikutega koostööd teha. See annab neile ka uuteks kontaktideks võimaluse. Eriti meeldis meile lisapala, kus Lovano läks trummide taha. See oli ootamatu, et ta ka teist pilli valdab. Samuti on Vene kultuurikeskus väga huvitav koht, siin võiks kontserte rohkem olla.”