John Cumming: Londoni jazzifestival 11 miljonile inimesele

02. detsember 2007

Londoni jazzifestivali käivitaja John Cumming näeb enda missioonina elavdada Londoni kultuurielu ning kasvatada uut jazzipõlvkonda.

Intervjuu London Jazz Festivali ühe korraldaja John Cumminguga
John Cumminguga vestles Marge Lumisalu.
24. novembril 2007 London.

Marge Lumisalu (ML): Kuidas London Jazz Festival alguse sai?
John Cumming (JC): London Jazz Festival sai alguse 16 aastat tagasi, kui see kasvas välja ainult Põhja-Londoni piirkonda hõlmanud väiksemast festivalist. Praegust festivali korraldab minu firma Serious. Koos oma kolleegidega töötame me festivali heaks aasta läbi ja vastutame ühiselt nii sisulise poole, see tähendab programmi koostamise ja festivali läbiviimise kui ka materiaalse poole eest.

ML: Kui palju on festival aastatega muutunud?
JC: Festival on tõepoolest kasvanud palju suuremaks, kui ta oli 16 aastat tagasi. Enamus suurematest esinemispaikadest olid küll juba ka tol ajal kasutusel, kuid tänaseks on festivaliga liitunud ka paljud jazziõhtuid korraldavad klubid ja lokaalid.
Palju on muutunud ka seetõttu, et nüüd on meie peamiseks sponsoriks ja koostööpartneriks BBC Raadio 3, tänu kellele me saame viia festivali laiema kuulajaskonnani. BBC Raadio 3 all töötavad ka mitmed muusikakollektiivid ja bigbändid, kellega meil on hea võimalus koostööd teha.

ML: Millised on festivali tulevikuplaanid? Kas on mõni artist, keda kindlasti tahaksite oma festivalile, kuid seni pole õnnestunud saada?
JC: Ei, seda pole olnud, et me pole saanud artisti, keda tahame. Me üritame oma programmi teha arvestades esinejate tuurigraafikuid, nii et kõik soovitud artistid siiski festivalil esineda saaksid.
Samas me peame arvestama, et teeme seda festivali ikkagi väga suures linnas, kus koos turistidega võib olla kokku ligi 11-miljonit inimest. Me ei saa keskenduda vaid ühele esinemispaigale või rõhuda ühele peaesinejale. Me peame mõtlema tunduvalt laiemalt, et Londoni iga linnaosa elanik ja külaline tunneks, et tal on võimalik meie festivalist osa saada. Sellega me üritame elavdada kohalikku kultuurielu, mis on meie jaoks väga oluline.

ML: Panin tähele, et festivali programmis ei ole ainult kontserdid, vaid on ka erinevad õpitoad.
JC: Jah, meie festivali üks eesmärke on ka publikut, eelkõige noori, harida. Festivali avapäeval toimus meil 200 kooliõpilase kontsert, kus nad esitasid vastava programmi lõpetuseks nii üksi, mitmekesi kui ka kõik koos omaloomingulisi muusikapalu ja improvisatsioone.
Samuti on festivali programmis palju teisi muusikaalaseid workshoppe. Näiteks esmaspäeval, 26. novembril toimub meil õpituba beat-box`i huvilistele, mida veab USA jazzräppar ja beat box`i meister Napoleon Maddox.
Meie soov ja eesmärk on tuua lapsed jazzile lähemale, aga mitte neile eraldi lastekontserte korraldades, vaid pigem neid tavalistele kontsertidele meelitades.

ML: Sellise suuremahulise festivali korraldamine on kindlasti päris väsitav töö?
JC: Jah, aga samas on väga meelierutav näha uue jazzipõlvkonna pealekasvu, näha, kuidas muusikahuvilistest lastest on tänaseks päevaks sirgunud tõsiseltvõetavad ja tunnustatud jazzmuusikud. Samuti annab festival võimaluse kuulda palju põnevat muusikat, mida erinevad esinejad meile toovad. See kõik annab nii palju energiat vastu.

ML: Kas on ka lootust näha tulevikus London Jazz Festivalil esinemas mõnda eesti muusikut?
JC: Jah, tegelikult küll. Mul oli juba sel aastal plaan kutsuda esinema teie saksofonist Villu Veski, aga kahjuks ei leidnud me sobivat aega esinemiseks. Varem või hiljem tahan ma aga oma festivalil näha mõnda eesti jazzmuusikut. Ma olen kuulnud mitmeid eesti artiste ja nad on tõeliselt huvitavad. Eelkõige aga loodan, et saame õige pea just Villu Veskiga koostööd teha.