Kontserdikaja: Jõulujazz: Gine Anderssen & Dessert Time

19. detsember 2008

10. detsembril esitles Tartus uut plaati ansambel Dessert Time ja Gine Anderssen. Loe, mida arvas publik.

Kolmapäeva õhtusele Dessert Time´i ja Gine Andersseni kontserdile Athena kontserdisaali Tartus oli kogunenud hoolimata järejekordsele sulale kalduvale lumemassiivile suhteliselt rohkearvuline publik.

Nagu harilikult, sulas Lõuna-Eesti kuulajaskond aeglaselt ja kostitas südamlikke esinejaid esialgu üsna jaheda aplausiga. Kontserdi lõpuks suutis Gina oma vahetu olekuga ja poisid (Daniel Erdmann ja Jaak Sooäär) oma meisterlikkusega inimesed siiski sulatada. Välja plaksutati ka lisalugu.

Vahepeal tegid Daniel ja Jaak ka instrumentaalseti, mille tipphetkeks, siinkirjutanu jaoks vähemalt, oli „Oma funk“ (saksa keeles: Vanaema Funk). Ansamblikaaslased suutsid harilikult helimaastikel hõljuda armastava Sooääre lõpuks üsna rütmikaid liigutusi tegema panna ja tundus, et just see avas tee ka publiku südametesse.

Muu seas pühendati üks laul ka Tšehhi jalgpallurile, esitati suurepärast skättivat jõuluimprovisatsiooni „White Christmas’i“ ainetel ja tehti lugude vahel nappe kuid muhedaid kommentaare. Näis, et publik jäi rahule, sest riidehoius kohtas vaid unistavalt naeratavaid inimesi.

Publiku arvamusi uuris Helene Urva.

Andrus (52), taimekasvatuse vallast:„Mulle meeldis. Väga omapärane hääl ja sound sellel tüdrukul…või naisel. Paned silmad kinni ja kuulad… Ma eriti ei käi sellistel kontsertidel, aga meil oli siin asutuse lõuna ja keegi valis minu eest just selle esineja. Olen väga rahul.“

Sven (25), teeb peenpuitkäsitööd:„Väga kift oli! Ma sattusin siia täitsa juhuslikult ja ma ühtegi pilli ei mängi ega laula ka, aga sellegipoolest väga hea tundus. Laulja hääleulatus oli väga lahe. Rohkem ei oska esimese hooga lisada. Esimese hooga jäi mulje, et lauludes sõnu väga palju ei olegi, aga ju siis oligi nii plaanitud, et kõigepealt oli selline sõnadeta hääle impro ja lõpuks ikka lood ka.“

Naisterahvas, disainer:„Äge! Ma eriti ei käi jazzikontsertidel, aga aegajalt ma kuulan jazzi ikka. Väga rahul olen. Õhustik Athenas mõjub ka omamoodi hästi, paras koht jazzi jaoks. Ma natukene netist enne kuulasin ning ma natuke kujutasin ette, mida oodata. Jaak Sooäärt olen ma samuti varem kuulnud Eesti Keeltega. Jäin väga rahule. Norra laulja on suht noor ja avastamata, ma arvan, et tal on hea tulevik. Tegelt oli neil „fun“ seal laval, ei suhtunud asja liiga tõsiselt, kuigi nad suutsid asja hästi ära mängida. Lõbusus ja tõsisus kokku võib päris raske olla sooritada. Juhtus selliseid väikseid asju hetke ajel, noodilehtede mahalangemisi ja muud, seda ei saa lavastada.“

Esko (42), metsamajanduse valdkonnast:„Tore oli! Tore oli see, et ei olnud väga improvisatsioon, parasjagu meloodiat, rütmi ja improvisatsiooni ka. Jaak pani jumala ägedalt!“

Merje (42), riigiametnik:„Mulle ka meeldis kontsert. Pärs üllatus oli, tulime lihtsalt jõuluürituse raames kontserdile. Muidu ei ole jazziga palju kokku puutunud, aga hea mulje jäi, nii et võib teinegi kord tulla.“

Valdur, taimemajanduse vallast: „Fantast. Gina oli ikkagi fantastiline ja need kaks meest ka. See oli minumeelest võrratu! Olen Helin-Mari Arderit kuulamas käinud ja ausalt öeldes see trio oli ka väga huvitav. Natuke oli infot ka enne, kindlasti tasus ära kaugelt tulla. Saksofoni mängija oli ka väga hea, nad kõik täiendasid üksteist ja koostöö oli fantast. Hea elamus! Nüüd on 100 km koduteed ees.“

Helene (20), semiootikatudeng: „Oma mõtetes lendlesin. Väga kift. Tegi tuju hästi heaks ja andis lootusärevust sisse. Sarnanes ühele Islandi lauljannale, Björgile ka, tänu tüdruku häälele oli selline põhjamaine kõla. Kindlasti väärt kuulamist. Mind võlus selle tütarlapse hääl täiesti ära. Ma täiesti fännan sellist põhjamaade muusikat. Eks nad kõik olid head, mängisid hästi kokku.“

Helmi (20), maalikunstitudeng: „Hästi kift oli see, kuidas saksofonist ja laulja omavahel sünkroonis mängisid!“