Jõulujazz: Hedvig on endaga rahu sõlminud

19. detsember 2008

Hedvig mõjus laval loomuliku ja lihtsana. Mõjus lauljana, kellel on midagi öelda ilma ahvatlemata ning endaga vallatlema kutsumata,jagab Mari Hiiemäe muljeid kontserdilt.

Hedvig Hansoni värske heliplaat “Kohtumistund” on täis mahedakõlalist ning lihtsalt mõistetavat muusikat. Jõulujazzi raames 13. detsembril Kumus toimunud esitluskontsert köitis siira esitusega, kirjutab Mari Hiiemäe.

Hedvig Hanson laulab uuel plaadil “Kohtumistund” rauge ja leplikuna Eesti vokaalklassikat ning näib asjade lihtsast kulgemisest rõõmu tundvat. Ei ta tungle ega tormitse enam nii nagu noorena. Ongi juba vanus sealmaal, et iseendaga rahu sõlmida.

“Kohtumistunni” esitluskontsert Kumu auditooriumis kujunes südamlikuks muusikajagamiseks. Õigupoolest ei mõjunud kontsert küll otseselt mitte laulja ning publiku kohtumistunnina, nagu kontserdi pealkirja ning esitletava plaadi nime järgi eeldanud oleks. Pigem oli see Hedvigi kohtumine iseenda ning muusikaga. Publikul oli kõige selle juures kõrvaline roll.

Oli ootusi ja otsimisi, oli leidmisi. Hedvigi pühendumine sellele, mida ta parasjagu tegi, oli nii veenev, et iga kuulaja tundis ennast osa saanuna millestki, mille olemust ta õigupoolest sõnadessegi panna ei osanud. Vokaalseid imetrikke Hedvig ei pakkunud, küll aga mõjus ta laval nii siirana, et positiivse mulje loomiseks polnud muud vajagi. Esitluskontserdil sulatas Hedvig ennast muusikasse andunud moel. Publikul jäi üle laulja avanemist ning teda vallutanud muusikatunnetust kõrvalt kaeda, sellesse sisse elada ning kõik nähtu tõeks tunnistada.

Kontserdi õhustik oli intiimne. Oli peaaegu piinlik jälgida Hedvigi muusikaliste salalaegaste avanemist, mis lauluta olukorras nii hoolega varjatud on. Hedvig mõjus laval loomuliku ja lihtsana. Mõjus lauljana, kellel on midagi öelda ilma ahvatlemata ning endaga vallatlema kutsumata.

Laval oli küps naine, kes plikaeast juba ammu välja kasvanud. Tema hääl oli küpse naise hääl, tema lavaline olek soe ning tasakaalustatud. Vaba ja hoolitsev, ehk emalik isegi. Kirg ning andumissoov kõlas Hedvigi esinemisest küll välja, kuid see oli küps kirg, mitte lõkendav leekimine nagu noorukestele lauljatele omane.

Kontserdi jooksul said maha lauldud kõik “Kohtumistunni” 12 laulu. Läbisegi palasid nii Eesti klassikutelt, Uno Naissoolt, Valter Ojakäärult, Olav Ehalalt jt kui ka Hedvigi enda loomingut. Vahelduseks kõlas klaveripala Kristjan Randalult ning Villu Veski loodud sõnadeta laul.

Loojagu aega kulus kontserdi algusest nii solistil kui publikul olukorraga suhestumiseks. Edasine läks kõik laul-laulult kindlamaks ning selgemaks. Hedvig leidis oma joone, millel ta püsida tahtis, publiku ülesanne oli see joon iseenda jaoks avastada. Need, kelle sisemusega pakutu rohkem haakus, said kindlasti suurema elamuse kui kuuljad, kes lauljaga samale lainele ei jõudnudki. Kui aga meenutada kontserdijärgset tunglemist plaadimüügileti ümber, siis võib uskuda, et “Kohtumistunnist” vaimustunuid oli publiku hulgas siiski enamuses.

Hedvig Hanson “Kohtumistund”
Plaadiesitluskontsert Kumu auditooriumis
13. detsembril Jõulujazzil