Kontserdikaja: Jõulujazz: Liisi Koikson teenis publikult ülivõrdes kiitusi

18. detsember 2007

17. detsembril toimus Tartus Athena keskuses tänavuse Jõulujazzi kõige viimane kontsert, mille Liisi Koikson ja Siim Aimla ansambel pühendasid Joni Mitchellile. Publik on kiidusõnadega helde.

Esmapäeval, 17. detsembril kutsusid Liisi Koiksoni ja Siim Aimla ansambel Jõulujazzi kuulajaid mõtterännakule Joni Mitchelli loomingusse kavaga “Tribute to Joni Mitchell”. Kuna Athena keskus oli juba mitu päeva varem täielikult välja müüdud, loodi saali lisakohti, et ükski huvilistest ei jääks elamuseta.

Publiku mõtteid kogusid Helene Urva ja Laura Paju.

Kuigi lauljatarist maalikunstniku Joni Mitchelli loomingu põhiosa moodustavad akustilise kitarri või klaveri saatel esitatavad soololaulud, oli Liisi Koikson oma ansambliga nendest lugudest teinud jazzilikud ja funkivad kaverid. Bänd oli muhe ja sõbralik ning võttis asja huumorimeelega. Kindlasti suudeti Mitchelli loomingut uue nurga alt avada. Lisaks improle ja funky´le vürtsitas klahvpillimängija Raun Juurikas palasid isegi kosmiliste elementidega.

Koikson suhtus väärika suurkuju loomingusse täie südame ja pühendumisega. Ka keerukamad vokaalpartiid kandis ta meisterlikult välja. Tore oli see, et Koikson seletas valitud palade mõtte ilusti lahti, et oleks kergem kiiretempoliste ingliskeelsete lugude olemust tabada. Selles mõttes tuleb au anda – Liisi Koikson pakkus suurepärast ajaloolist sissevaadet Mitchelli loomingusse. Ometi oleks Mitchelli hipiseikade kõrval hirmasasti teada tahtnud, mida need Liisile endale tähendavad ja miks ta just seda lauljatari nõnda austab.

Aimla kuueliikmeline bänd ja Koikson teenisid hoolimata väikestest helitehnilistest viperustest publiku heakskiidu ning Liisi Koikson ja kitarrist Marek Talts esitasid publikule ka lisaloo, milles Koiksoni sõnul on kätketud tema jaoks kogu Mitchelli loomingu ja elu mõte.

Koikson mõjus väga värskelt, vahetult ja samas ka küpselt. Mitmel korral rõhutas laulja ka seda, et lugude autori üheks meelisteemaks mõistagi armastuse kõrval on keskkonnaprobleemid. Ka ilmselt tuntuim laul „DDT“ („Big Yellow taxi“) räägib sellest, kuidas märkame väärtuste kadumist alles tagantjärgi. Mitchell on ise oma loomingu kohta öelnud: „Who cares what I meant? What does it mean to you?“ (Keda huvitab, mida ma mõtlesin? Mida tähendab see Sinule?) Mis ongi ehk parim võti tema muusikasse – leida lugudest endale isiklik tähendus ja mõte.

Kava oli värske ja mitmekülgne. Huvitav oli kuulda varem muu seas Helletuste ja Tähtede Taga esitustest tuttavat Koiksonit laulmas lugu „God must be a boogie man.“ Üldse oli kogu esituses, eriti aga Aimla ansambli koostöös palju mängurõõmu ja vaimukust, mis praegusel jõulueelsel kiirel ajal mõjus soojalt ja jõuduandvalt. Enne lõppu jõudis esivokalist küsida publikult ka seda, kas neil on Mitchelli uus plaat juba ostetud, sest temal küll on… Tekkis ainult küsimus – millal saab osta Koiksoni ja Aimla ansambli Mitchelli plaati?

Kontserdi meeleolu oli soe ja sõbralik – just see, mida külmal ja pimedal ajal tarvis. Ka publik võttis kontserdi hästi vastu.

Publiku hinnangud:
Kati (19), õpilane:„Mina jäin väga rahule. Võib öelda ainult head – mõnus, soe, armas. See kontsert oli väga Liisi moodi, just selline nagu ta ise on.“

Virve, keraamik:”Mulle väga meeldis. Üldiselt on Eestis ikka vähe artiste, kes suudavad nii kaua järjest laulda. No umbes tund ja veerand kestis, eksole. Ma olen jälginud kontserte Põltsamaa lossihoovis ja võib öelda, neid artiste pole väga palju, kes sellise kava välja kannaksid.
Liisi on väga musikaalne. Tal on suhteliselt lai ampluaa ja on väga huvitav jälgida, mis suunas ta edasi areneb. Joni Mitchelli kava kohta ütleks, et tore, las noor inimene katsetab. Ma ise olen ka hipiajastu inimene ja tean kõiki neid artiste. Selles suhtes ei olnud Joni Mitchell tol ajal Bob Dylani kõrval kõige kuulsam, nagu Liisi ütles, oli ka teisi. Muidu ootaks ikka seda, et Liisi Eesti asja ikka edasi ajaks.”

Maarja (25), üliõpilane:„Olin seda kontserti juba aasta aega oodanud. Ma ei hakka ju minema kuhugi Pärnusse või Türile, ootasin just Tartu kontserti. Tahtsin interneti teel pileteid broneerida, aga selgus, et kõik oli välja müüdud. Tulime sõbrannaga kohale ja õnneks olid mõned piletid veel müügis. Selle üle oli mul küll väga hea meel.
Olen ise suur Joni Mitchelli fänn ja sellepärast oli minu jaoks see kontsert tähtis. Kui kuulasin viimast lugu (akustilise kitarriga), siis mõtlesin, et see on just see, mida ma olin oodanud. Muidu oli nii, et minu meelest bänd natuke rikkus seda asja, segas need lood ära, nii et lugude mõte ei tulnud enam hästi välja. Ega selline jazzilik asi pole ka muidu paha, üldsegi mitte, aga see polnud lihtsalt päris see, mida mina oleks oodanud. Üldiselt jäin ikkagi rahule, hea kontsert oli.“

Ruth, giid:„Kommenteeriksin ainult ülivõrdes. Pole jõudnud veel mingeid ilusaid lauseid välja mõeldagi. Armas ja südmalik.“
Külliki (39), heakorraspetsialist Põltsamaalt:“Väga huvitav ja võimas hääl – aga seda me ju teadsime ennegi!“ Ruth:„Ma pole Joni Mitchelli muusikat teadlikult varem kuulanud, võib-olla et ainult juhuslikult.“
Külliki:„Mina olen plaati kuulanud. Liisi hääl mulle tohutult meeldib. Suur rõõm, et siia tulin.“

Vilja, muuseumitöötaja:„Ma olen Liisi Koiksonist alati vaimustatud ja see kontsert iseenesest oli väga ilus. Ma lähen Liisi Koiksonit igal võimalusel kuulama.“

Ülo (45), tegeleb teadustööga:„Liisi Koikson on mulle alati meeldinud ja tegelikult ta üllatas selle kavaga. Võib-olla nii jazzilikku kava ma polegi enne kuulnud tema esituses. Ma teadsin varem ka Joni Mitchelli loomingut, kuid mitte jäägitult, mulle isiklikult meeldis Liisi Koiksoni lähenemine. Silma jäi Liisi Koiksoni vahetus, nagu ta alati on olnud.“

Villu Ojassalu (77), teeneline sporditegelane:„Minule meeldis. Ma üldiselt käin väga harva kontsertidel, aga ma ei kahetse, et ma tulin. Ja ütlen Põltsamaa linnavalitsuse rahvale, kes selle (siia kontserdile tuleku) spordi- ja kultuuriinimestele organiseeris aitäh. Mina ei ole eriti muusika inimene, ma olen spordimees, aga see pani tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Tekitas mõtte, et võib-olla isegi Joni Mitchelli muusikaelu hakata uurima, et mis inimene ta päriselt oli, sest minule oli ta varem absoluutselt tundmatu suurus.“

Kaidi (25), riigiametnik:„Väga vahva kontsert oli. Paras sellisel talveõhtul nagu praegu. Tegelikult ma olen juba täpselt sama kontserti korra juba kuulanud, nii et ma juba teadsin, mida on oodata. Ma arvan, et asi oli seda väärt, et tulla teist korda. Mõned vahepalad olid natukene teised, kui eelmisel kontserdil. Näiteks selle viimase laulu kohta, kui ma õigesti mäletan, ütles ta tookord, et kui tema suudaks sellise laulu oma eluea jooksul valmis teha, siis see oleks väga suur asi.”

Priit (26), ettevõtja:„Mul tekkis kontserdi ajal selline küsimus, et kui palju Joni Mitchell üldse on improviseeritav. Kui palju ta nii öelda karbis on, ma ei ta, kes sellele vastata oskab. Ma olen Joni Mitchelli varem kuulanud ka ja ma ei saa aru, kui palju on siin muusikutel ise võimalik kuskile minna, või on see muusika üsna jäigalt ettekirjutatud asi. Tekkis küsimus, et kui täpselt teda siin edasi oli antud, kas siin oli ka meie muusikute enda loomingut sees, või see oli puhtalt otse üle võetud. Muidugi lähme me koju rõõmsa tujuga. Me sattusime siia ka juhuslikult, sest igal pool oli kirjas, et kontsert on välja müüdud, aga kui me tulime, siis paistis, et ei ole välja müüdud (saali pandi lisatoole).”

Kaidi „Ärkad hommikul üles ja ei teagi, et sind ootab ees üks väga vahva kontsert! Selles mõttes oli paras üllatus jah.“

Kirsika (20), õpib popp-jazzlaulu:„Väga super oli! Mulle meeldis see, et Liisi oli väga ehe, sellepärast, et tavaliselt sa ei näe kontserdil, et laulja lihtsalt lambist ütleb oma helitehnikule, et keera midagi juurde või vähemaks. Mulle meeldis see siirus ja ausus ja mulle meeldisid need laulud. Ma olin Liisi Koiksonist juba enne vaimustunud, nüüd olen veel rohkem.“

Vootele, õpib popp-jazzlaulu:„Väga hea kommunikatsioon oli üksteise vahel bändiliikmetel. Hea ja mõnus.“

Ann (35), reisikonsultant:„Täitsa huvitav. Liisi Koikson selles mõttes ei üllata, et ma teadsin, et ta laulab ilusti. Kohati oli heli natuke liiga tugev, mis nagu häiris natuke. Muidu oli päris armsaid lugusid ka. Kokkuvõttes oli mulje hea.“