Kontserdikaja: Jõulujazz: Olev Ehala laulud pugesid hinge

04. detsember 2005

27. novembril toimus publikust tulvil Kaarli kirikus kontsert “Aita alustada elu”, kus Eesti Raadio laululapsed ja näitlejad laulsid Olav Ehala loomingut.

Oli pühapäeva õhtune aeg, jalge all krudises pisut valget lund ning väljas oli paras pakane. Inimesed kogunesid ärevalt sahistades Kaarli kirikusse. Kõik olid ennast soojalt riidesse pannud. Oodati algust. Kui Olav Ehala viimaks inimeste ette astus, nii et kaugemal istujale oli näha tema peanupuke, tervitas publik teda soojalt. Olav Ehala tänas kõiki tulijaid, kuna kontsertiga toetati Pelgulinna Sünnitusmaja.

27. novembril Kaarli kirikus toimunud heategevuskontserti “Aita alustada elu” käisid kuulamas Katre Kasemägi ja Marit Mihklepp.

Kontserdi avalöögi andis Kadri Hunt lauluga „Vaid see on armastus“, mis võis tuua enamus inimeste mõtetesse heldimust tekitavaid mineviku seiku. Kadri Hundi juhendusel esinesid tol õhtul ka Eesti Raadio laululapsed. Laululaste esituses võis kuulda selliseid lugusid nagu „Päkapiku jõululaul“, „Jõulu eelne sahin“, „Mu sõbrake“, „Head lapsed, kasvad lauluga“ ning „Kuuse tegemise Laul“. Laste häälest oli kuulda seda siirust, mida ei saa kuulda mitte kunagi täiskasvanud inimese häälest. Nad olid julged ja samas elujõulised. Seepärast võitsid nad publiku tunnustuse.

Üritusel tegid kaasa Eestile juba teada-tuntud noored näitlejad. Tol õhtul oli kuulda Hele Kõre, Evelin Pangi, Andero Ermeli, Mart Toome, Priit Võigemasti, Maria Soometsa ja Karol Kuntseli laulu. Nad esitasid inimeste südames juba oma koha leidnud lugusid, mis pärinesid näidendist „Burattino“ ja „Kaotajad“. Teiste seas kõlas ka „Malvina laul“, „Näkilaul“ ning „Ma tahan olla öö“.

Õhtu naelaks võis pidada laulu „Vana mehe laul“, mida esitas Olav Ehala ise. Tema sõnul on see ainuke laul, mille on ta iseenda repertuaar jätnud. Olav Ehala pehme ja kogenud hääl näitas, kui seotud on tema süda muusikaga. Rahvas oli tema esitusest pöördes, mõned isegi tõusid austusest püsti. Olav Ehala pidi publikut vaigistama, kuna kontsert oli alles poole peal.

Esimese advendi õhtu oli eriline.

Publiku arvamus:

Vanadaam:„Kontsert oli ilus. Ikkgi ju meie hea Olav Ehala. Kuid miks nad pidid selle muusikatehnikaga üle pingutama. Kaarli kirikus on ju niigi hea akustiline heli.“

Noorpaar: „Mulle meenus mu lapsepõlv. Olen ju maal kasvanud ning laulud, mis olid „Nukitsamehest“, toovavad mulle alati meelde, kuidas mööda heinamaid ringi jooksin. Ja need näitlejad ikka oskavad. Väga väheseid näitlejaid on hea lauluhäälega vedanud. Tore et nemad nende väheste hulka kuuluvad. Me hakkame nüüd rohkem heategevusest osa võtma.“

Kiirustav vanem naine:“Oh, see kontsert oli südamlik, kohati tuli lausa pisar silma. Lapselaps on Eesti Raadio laululaps, sellepärast läks eriti hinge.”

Silja ja Sirli: “Üks sõna ainult: jõulurahu. Aga heategevuskontsertidel oleme käinud aastaid juba. Alati ikka lehest või televiisorist kuuleb, kus ja kes seekord. Väga huvitavalt oli kokku pandud kogu see kava, et näitlejad ja noored olid kaasa haaratud. Ning loomulikult need fantastilised lapsed! Väga tore, kõik need vanad laulud tegid meele härdaks.”

Janne (18), õpilane: “Külmavärinad tulid. Võimas. Selline vägi oli Ehala lauludes, häältes ja kiriku õhkkonnas. Minu jaoks eraldi elamus veel näitlejate häälte kokkukõla, kuidas nad täitsid kogu ruumi. Ise ka huvitun tohutult teatrist, käisin “Burattinot” vaatamas. Säravad hetked olidki “Papa Carlo laul” ja “Malviina laul” ning loomulikult “Tahan olla öö su akna taga” etendusest “Kaotajad”. Tõesti, sõnu lihtsalt ei ole selle võimsuse kirjeldamiseks.”

Maret ja Heiti, säravad noored inimesed:“Väga tore. Ilus. Sellel nädalal juba kolmas kontsert, see oli kindlasti kõige parem, läks otse südamesse. Oleme mõlemad küünikud, aga see aeg siin kirikus nende lauludega oli ilus.”