Jõulujazz: Ponty mängis ideaaljazzi

18. detsember 2009

Sedavõrd tehniliselt puhast ja kompositsiooniliselt põnevat esitust nagu pakkus Jean-Luc Ponty Eesti publik just sageli ei kuule.

16. detsembril Nokia kontserdimajas publikut hullutanud prantsuse viiuldaja Jean-Luc Ponty näol on tegemist tõelise jazzimaailma elava legendiga.

65-aastane Ponty ei jätnud esimesest noodist alates kahtlustki, et tema muusikas on säilinud nooruslik energia ja omanäoline stiil on ajaga järjest rafineeritumaks muutunud. Õigupoolest tekitas Ponty 70ndatel jazzmuusikas lausa revolutsiooni. Kunagi varem ei olnud viiul jazzbandi koosseisus nii edukalt esile tõusnud.

Tallinna kontserdil esitusele tulnud lood pärinesid suuremalt jaolt Ponty viimaselt albumilt The Atacama Experience. Positiivne on ka asjaolu, et plaadi salvestusel kaasa löönud tuumik, kui trummar välja arvata, astus lavale ka Eestis.

70ndate jazz-rock, mille ideaalseks näiteks võiks lugeda John McLaughlini Mahavishnu Orchestra’d, kus lõi kaasa ka Ponty, on kahtlemata minevikumuusika. Ometi on tollest ajast ehk pärit koosseisu ühtsus, dünaamilisus ja jõulisus, ilma milleta kaotaks jazz-rock ilme.

Ponty viiulikäsitlusest peegeldus kogemus ja rafineeritus. Sageli pentatoonikal baseeruv meloodia ühendas Ameerika ja Euroopa ning miks mitte ka Aafrika helikeeled. Viimase eest on kahtlemata vastutav energiline basskitarrist Guy Nsangue, kes on pärit Kamerunist ja Ponty’ga koostööd teinud juba kaheksateist aastat.

Ülejäänud koosseisust rääkides täitis oma rolli suurepäraselt ka William Lecomte klahvpillidel. Tema kiired ja kohati modernjazzi meenutavad klaverikäigud andsid kogu kõlapildile veelgi enam mitmekesisust. Trummar Damien Schmitt jäi küll natukene tagaplaanile, kuid tema võimsad soolod ei lubanud tehnilises vilumuses kaheldagi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et need kuulajad, kes tulid kontserdile otsime 70ndate nostalgiat ja jazz-rocki toorust pidid ehk natukene pettuma. Ponty on aja jooksul järjekindlalt sammunud rafineerituse ja tehnilise puhtuse suunas ning tänaseks on kõik see jõudmas kõrgpunktini. Sedavõrd tehniliselt puhast ja kompositsiooniliselt põnevat esitust Eesti publik just sageli ei kuule.

Autor Ester Eggert