Kontserdikaja: Jõulujazz: Sünergiakunstnik Courtney Pine

09. jaanuar 2006

Courtney Pine´i kontserdile kogunenud kuulajale meeldis lihtsa harmoonia ja keerukate soolode kombinatsioon. See haaras rahva kohe kaasa, kirjutab Eliis Vennik.

Briti tippsaksofonist Courtney Pine andis Tallinnas Rock Cafes suurepärase kontserdi, mille kohta on raske midagi peale kiituse öelda. Tehniliselt vapustavate võimetega saksofonist tutvustas üle pooleteisetunnise kontserdi vältel lugusid oma uusimalt plaadilt „Resistance”.

Eliis Vennik Jazzkaare veebitoimetusest kirjutab oma mõtetest, mida saksofonivirtuoosi esinemine tekitas. Samuti vahendab ta publiku arvamusi.

Pika kontserdikavaga õhtu juhatas sisse Broken Time Orcestra koos Sofia Rubinaga. Idamaise hõnguga klubihelid tekitasid tõepoolest õhtu tähe Courtney esinemiseks mõnusa õhkkonna.

Courtney alustas oma esinemist üllatuslikult – lava tagant. Selleks ei olnud valmis ei publik ega ka bänd ja laval tekkis lõbus ärevus. Courtney lavale ilmumine lõpetas ekslevate silmapaaride rännakud ja vallandas tormilise tervitusaplausi.

Kuulajale meeldiv lihtsa harmoonia ja keerukate soolode kombinatsioon haaras rahva kohe kaasa ja õhtu edenedes hakkas see kõik ikka üha sügavamat muljet avaldama. Ilma igasuguse staaritsemiseta läks bänd ühes Courtneyga enne kontserti lava taha läbi saali. Ka laval olid muusikud pigem soojad ja omad kui kauged ja võõrad.

Courtney teadis täpselt, millal on õige hetk kõiki võimeid varjamatu uhkusega demonstreerida ning millal tuleb tagasi tõmbuda ja bändikaaslaste soolosid julgustada. Kuulajad, keda oli tõepoolest väga palju, ei hoidnud end tagasi. Aplausid olid juba esimesest loost alates kuumad ja Courtney sai esinemise lõpetada alles peale neljandat lisalugu.

Publiku ja esineja vahel valitses omanäoline sünenergia, mis tõi muusika hingele nii lähedale kui üldse võimalik.

Publiku hinnang:

Helerin (20), üliõpilane:”Jumalast äge oli! Bassimees on tõeliselt lahe, no Courtney loomulikult samuti. Mu sõber mängib ise samuti saksi ja ta ei suutnud ära imestada, kordas ikka aeg-ajalt, et selliseid helisid ei ole võimalik esile kutsuda. Väga imetlusväärne.”

Elin, õpetaja:”Kontsert meeldis tõesti väga. Eriti meeldis üks aeglane lugu, see läks väga südamesse. Selle nimi seostus kuidagi sõnaga „sun”, ei tule praegu meelde. Olen teda kord juba laval näinud, ei mäleta kus, aga kui nägin, et tuleb kontsert, siis alateadvuses meenus, et oli väga hea kontsert. Tahtsin uuesti näha. Soojendajast nii palju, et oli selline väga orientaalne, aga kuulatav.”

Peeter (19), kooliõpilane:”Courtney nägi nii pull välja! Ta tuli lavale ja hakkas kohe kütma, ei läinud kaua aega, et publik kaasa läheks. Soolod olid jube vined, meloodiad head. Klaver oli suurepärane. Võhikulegi selge, et see mees on tasemel.”

Ave (29), sekretär:”Missugune elamus. Muudkui vaata, kuula ja imesta, et mida üks mees kõike suudab. Hästi huvitav muusika, selline etteaimatav aga samas üldsegi mitte. Jäin väga rahule, kui kunagi võimalus tekib, siis tahan teda väga uuesti laval näha.”