Kontserdikaja: Jõulujazz: Tony Allen jämmis kohalike muusikutega

21. detsember 2010

Publiku hulgas leidus nii neid, kes pooliku bändi tõttu pettumust varjamata poole kontserdi ajal lahkusid, kui ka neid, kellele Tony ja kohalike andekate muusikute improviseeritud jämmimine vägagi korda läks. Publikut küsitles Anu Leisner.

Pühapäeva õhtul astus kauaoodatud trummar Tony Allen eesti kontserdipubliku ette, kahjuks küll vaid ühe bändikaaslase, kitarrist Kologhbo Orghene’ga, sest taas mängisid ilmaolud vingerpussi ja ülejäänud bänd oli sunnitud Prantsusmaale jääma. Publiku hulgas leidus nii neid, kes pettumust varjamata poole kontserdi ajal lahkusid, kui ka neid, kellele Tony ja kohalike andekate muusikute improviseeritud jämmimine vägagi korda läks.

Kontserti vaatamas, kuulamas ja publikut küsitlemas käis jazzkaar.ee veebireporter Anu Leisner.

Publiku arvamused:

Kalle Hallik (46), ettevõtja:
See oli üks ehedamaid kontserte, millest olen osa saanud. Olin otse muusika sünni sees ja see oli võimas tunne. Nagu oleksin ise laval olnud. Ma ei oska hinnata Allen’i tehnilist mänguoskust, kuid selle seltskonna oskas ta võimsalt käima lükata ja sündis see muusika “ime”, mida kontserdilt saama läheme. Eriti hinge läks lugu, kus põhiosa laulis Sofia Rubina.

Elli Kalju (19), Trumm-Iti trummar:
Kuna ma ise ka trumme mängin, siis näha sellist legendi nagu Tony Allen laivis oli väga lahe. Ta sai nende eesti muusikutega üllatavalt hästi hakkama, alguses olid väikesed arusaamatused, kui nad teineteisele karjusid, aga see on arusaadav. Tal on üllatavalt palju võhma, et 70-aastaselt niimoodi mängida.

Merily Heinmaa (24), muusikaõpetaja:
See, mis nad tegid kontakti leidmiseks publikuga oli minu meelest väga hea. Eesti rahvale on raske läheneda, kuid nad saavutasid kontakti. See kontakt, mis neil omavahel tekkis ja kontakt rahvaga, kui nad olid ära mänginud esimese loo, oli vapustav. Kontsert oleks võinud pikem olla, aega jäi puudu.

Jaana Heinsalu (29), kunstnik:
Tony nägi nii palju vaeva ja see kompenseeris muud puudujäägid. Eestlased olid laval külmavõitu, mis on arusaadav, sest nii lühikese ajaga ei õpi ju uut repertuaari selgeks. Tegelikult said nad hästi hakkama, aga ikkagi oleks tahtnud seda päris asja näha. Nad võiksid täiskoosseisus veelkord siia esinema tulla.

Dirgis (29), ametnik:
Olin elevil, sest arvasin, et mustad ja meie külmad eestlased suudavad midagi ägedat kompunnida, aga see kontsert ei tõmmanud mind kuidagi üldse käima. Kõik lood kõlasid nii ühtmoodi, et isegi kaasa nõksutada ei viitsinud enam. Tahtsin mõnusat funky’t ja lahedat šõud näha. Ootasin, et laval jookseks mõnusad karakterid ringi nagu see kitarrist, kes Allen’il kaasas oli. Superäge kuju, kes ongi lavale loodud, viitsis pulli teha, et inimesed sulaksid. Mõni eestlasest asendusliige oli kuidagi nii kinni, et mitu korda oli olukord, kus üldse ei pandud tähele, kuidas must kidramees suhelda üritas. Samuti ei meeldinud mulle, et laval tekkis nagu mingi vastandamine a’ la mustad versus eestlased. Eestlased seisid kõik Alleni suunas ja ootasid suud ammuli, mis ma nüüd tegema pean.

Allen oleks võinud meie muusikutel rohkem improviseerida lasta, improvisatsioon tegi eestlased laval palju rohkem lahti, Rubina läks kohe elama. See must kidramees mulle meeldis, ta kiirgas energiat ja nautis seda, mida tegi. Allen oli kuidagi pinges ja see paistis välja. Mind jäi see veidi isegi painama. Mul oli ebamugav vaadata, et neil nii ebamugav oli. Ma ei taha kriitiline olla, sest nad on tublid, et kontserdi ikkagi tegid ja selle eest neile kiitus, aga mina elamust ei saanud.

Argo Männik (33), vabakutseline kunstnik:
Väike pettumus. Ma ei ole seda bändi küll enne laval näinud, kuid ma kujutan ette, kuidas see võib parem olla. Samas ma kontserdi edasi lükkamise poolt ka ei ole. Põhimees oli ju kohal ja kidramees oli ka väga sümpaatne.

Lauri Kilusk (31), keraamik:
Lootsin ikka tervet bändi näha, kuid kahjuks oli vaid kaks meest. Kui ikka lennukid ei lenda, siis pole midagi teha. See tänane bänd ei suutnud saalis jääd sulatada. Me oleme eestlased ja jäime eestlasteks. Osade lugude puhul oli kurb see, et olin varem kuulnud, kuidas nad kõlama peaksid. Tänane esitus jäi lahjaks, sest mängiti pool lugu. Tony näeb väga hea välja, arvasin, et ta on 45, kuid sain teada, et ta on tegelikult 70-aastane.

Marge (39), ametnik:
Minu jaoks oli see uus asi, ma ei osanud midagi oodata, aga sain mõnusa elamuse. Meie muusikud on ikka ka väga kõvad, midagi pole öelda. Mulle meeldis see pillimees, kes edasi tagasi kargles. Vahva kuju oli. Tafenau ja Rubina on tase omaette, Rubinal on sellist slaavi temperamenti sees, ta nautis seal laval olemist.

Tony Allen
Kologhbo Orghene
19.12.2010 kl 21 Rock Cafes