Jõulujazz: UMA – raskemeelsed laulud ja helged kõlapilved

06. detsember 2010

UMA on ansambel, kes nordic jazz’i põhjamaise kõla üle-ekspluateeritusele vaatamata on sellest muusikasuunast leidnud oma raja. Seda rada mööda astudes on duo üllitanud juba kaks plaati ja äratanud rahvusvahelist tähelepanu.

Koos tähelepanuga on tulnud ka rahvusvahelised koostööprojektid, näiteks käesoleva aasta veebruaris võis UMA duot kuulda ja näha esinemas festivalil „Täiuslik vaikus“ koos šveitsi löökriistamängija Andi Pupato ja taani videokunstniku Casper Øbro’ga, tänavusel Jõulujazzil aga esineti koos inglise laulja Tim Bownessi ja klahvpillimängija Peter Chilversiga.

Kontserti käis uudistamas Jazzkaar.ee veebireporter Marje Ingel.

Pikkade habraste heliniitide õhku kudumise meistritena teeb UMA erilist kohtlemist nõudvat muusikat, mille koekirja ei suuda ilma selle õrnu võbelusi rikkumata täiendada kaugeltki mitte iga külalisartist.

Tim Bowness tundub olevat üks neist vähestest, kes niisuguse nõudliku ülesandega võiks toime tulla. Olles kuulnud Tim Bownessi loomingu helinäiteid tema MySpace’i lehelt, kibelesingi kuulma tema kontserti koos UMA’ga. Tundus, et kui UMA üldse mõne lauljaga koostööd võiks teha, siis peaks see olema just Bowness.

Niguliste kiriku kontserdil leidis mu esialgne hinnang kinnitust: eesti-inglise kooslus funktsioneeris kenasti ühtse muusikalise organismina. Bownessi napp ja ilustamata vokaal sobis UMA maalitud läbipaistvate kõlapilvedega, lisades unelevatele helimaastikele vajaliku annuse realismi. Ja vastupidi, Bownessi kohati hingelõikavalt sügavate ja inimsuhete dramaatikat täpselt kujutavate tekstidega lood said UMA’lt juurde helgust ja kergust, mis ühest küljest tasakaalustas ja leevendas nende raskemeelsete laulude mõju, teisest küljest tõi aga nende sõnumi just teksti ja muusika kontrasti abil selgemalt esile.

Kontserdi eel eesti ja inglise muusikute koostöö võimalikke tulemusi kujutleda püüdes ootasin põnevusega UMA ja Tim Bownessi ühisloomingut. Kuna Niguliste kiriku kontserdil kõlasid paljud laulud tuttavlikena ja olid seega ilmselt pärit Bownessi või tema ansambli No-Man loominguvaramust, jäi mulje, et vähemalt esialgu oli UMA pigem Bownessi olemasolevate laulude täiendaja ja seadja rollis, pikkides fraasilõppudesse ja salmide vahemängudesse hõljuvaid trompetimeloodiaid või minimalistlike mustritena korduvaid kitarrisõrmitsusi.

Veel huvitavam olnuks kahtlemata kuulda eesti ja briti muusikute ühiselt komponeeritud muusikat. Tõsi küll, UMA ja Bownessi ühisloomingu näitena kanti ette UMA viimase plaadi nimilugu „Hymn to undiscovered land“, kuid kas koosmusitseerimine on veelgi heliloominguna vilja kandnud, antud kontserdil ei selgunud. Mis muud, kui jääme põnevusega ootama!

3. detsembril kell 19 Niguliste kirikus
Tim Bowness
– laul, elektroonika
Peter Chilvers – klahvpillid

UMA koosseisus:
Robert Jürjendal – kitarr, elektroonika
Aleksei Saks – trompet, elektroonika