Kontserdikaja: Jõulujazz: Unustuses eesti lood taaselustusid kinosaalis

12. detsember 2010

Kuue- ja seitsmekümnendate aastate eesti lood meeldisid publikule, kelle muljeid vahendab Eila Poom.

Saatpalu, Rebane ja Tafenau esitasid kolmapäeva õhtul Sõpruse kinosaalis eesti lugusid, mis pärit kuue- ja seitsmekümnendatest aastatest. Nende rahulikud ja huvitavad interpretatsioonid maheda hääle, saksofoni ja kitarriga vajutasid publiku hämaras kinosaalis pehmetesse toolidesse unelema.

Enda ja kuulajate muljeid vahendab Eila Poom.

Muusikud esitasid lugusid Uno Naissoo, Evald Vainu, Eino Tambergi ja Hans Hindpere loomingust, mis on aastate jooksul unustusse vajunud. Kuid artistid andsid oma tõlgendustega neile uue elu. Mahedate lugude vahel hoidsid meeleolu üleval Lauri Saatpalu humoorikad vahetekstid, mis põhjustasid publiku hulgas nii mõnegi valjuhäälse naerupurske. Publikule meeldis täiendus Raivo Tafenau näol juba duoks muutunud koosseisule ning ta akordionimäng andis mitmetele lugudele kindlasti hea lisaväärtuse.

Tauri (23), üliõpilane:
“No ütleme, et selline keskmine kontsert oli. Ootasin paremat, aga ega sellel ka viga polnud. Eks artistid peavad ka rahulikke ja vanu asju esitama muidugi. Aga jõulujazzi nime alla sobis see asi küll väga hästi. Oleks veel võinud glöggi ja piparkoogid kätte võtta ja olekski hea rahulik õhtu rahuliku muusikaga olnud. Aga muidugi see lõpulugu äratas üles ja tuletas Saatpalu niiöelda tõelist nägu meelde. Jäin rahule küll.“

Margot (21), üliõpilane:
“No mulle meeldib suht kõik, mida Saatpalu ja Rebane koos teevad. Nad võiksid kirikukoraalid ka omanäoliseks teha ja ma oleks jälle vaimustuses. Ja Tafenau oma pillidega sobis sinna veel väga hästi, saksofon teeb alati kõik hubaseks. Tänane kontsert oli minu arust publikule ka kuidagi kodusem, sest nad ei tulnud vaid laulma vaid ka juttu rääkima. See oli väga hea. Mina olen rahul.“

Lea (31):
“No kontsert meeldis mulle iseenesest väga. Aga ma millegipärast võrdlen Saatpalu asju ikka Dagö ja Pantokraatoriga ja ootan sealt midagi geniaalset ja suurt pauku. Aga see oli omamoodi hea ja rahulik. Hea oli vanu häid lugusid uue nurga alt kuulda. Ja Tafenau saksofon ja akordion sobisid sinna ka väga hästi. Ma ei osanud akordioni üldse lava peal oodata, aga see sobis sinna üllatavalt hästi. Mõnus rahulik kuid muidugi Saatpalu poolt humoorikaks pööratud oleng oli.”

2 daami (40 ja 50):
“Väga meeldis. Lõpulugu oli väga tore. Nad said just lõpuks soojaks, et oleks võinud ju edasi teha. Kontsert lõppes päris hea pauguga. Laulude valik oli neil väga hea. Pillid sobisid ka väga hästi kokku omavahel. Ei oleks oodanudki, et akordion sinna niimoodi sobida võiks. Meile meeldis.“

Sõpruse kinosaal, 8. Detsember 2010, kl 19.00

Koosseis:
Lauri Saatpalu – laul
Peeter Rebane – kitarr
Raivo Tafenau – saksofon, akordion