Kontserdikaja: Jõulujazz: Unustusse vajunud lood kinos Sõprus

10. detsember 2010

Saatpalu, Rebase ja Tafenau rahulikud ja huvitavad interpretatsioonid maheda hääle, saksofoni ja kitarriga panid publiku pehmetesse toolidesse vajuma ja hämaras kinosaalis unelema. Loe publiku emotsioone kontserdist.

Saatpalu, Rebane ja Tafenau esitasid kolmapäeva õhtul Sõpruse kinosaalis Eesti lugusid, mis pärit kuue- ja seitsmekümnendatest aastatest. Nad esitasid lugusid Uno Naissoo, Evald Vainu, Eino Tambergi ja Hans Hindpere loomingust, mis on aastate jooksul unustusse vajunud. Kuid artistid andsid oma tõlgendustega neile uue elu. Mahedate lugude vahel hoidsid meeleolu üleval Lauri Saatpalu humoorikad vahetekstid, mis põhjustasid publiku hulgas nii mõnegi valjuhäälse naerupurske.

Publiku arvamused pani kirja jazzkaar.ee veebireporter Eila Poom.

Tauri (23) üliõpilane: “Selline keskmine kontsert oli. Ootasin paremat, aga ega sellel ka viga polnud. Eks artistid peavad ka rahulikke ja vanu asju esitama muidugi. Aga jõulujazzi nime alla sobis see asi küll väga hästi. Oleks veel võinud hõõgveini ja piparkoogid kätte võtta ja olekski hea rahulik õhtu rahuliku muusikaga olnud. Aga muidugi see lõpulugu äratas üles ja tuletas Saatpalu nii-öelda tõelist nägu meelde. Jäin rahule.“

Margot (21), üliõpilane: “Mulle meeldib kõik, mida Saatpalu ja Rebane koos teevad. Nad võiksid kirikukoraalid ka omanäoliseks teha ja ma oleks jälle vaimustuses. Ja Tafenau oma pillidega sobis sinna veel väga hästi, saksofon teeb alati kõik hubaseks. Tänane kontsert oli minu arust publikule kuidagi kodusem, sest muusikud ei tulnud ainult laulma, vaid ka juttu rääkima. See oli väga hea. Mina olen rahul.“

Lea (31): “Kontsert meeldis mulle iseenesest väga, aga ma millegipärast võrdlen Saatpalu asju ikka Dagö ja Pantokraatoriga ja ootan sealt midagi geniaalset ja suurt pauku. Aga tänane kontsert oli omamoodi hea ja rahulik. Hea oli vanu häid lugusid uue nurga alt kuulda. Tafenau saksofon ja akordion sobisid sinna ka väga hästi. Ma ei osanud akordioni üldse lavale oodata, aga see sobis sinna üllatavalt hästi. Mõnus rahulik, kuid muidugi Saatpalu poolt humoorikaks pööratud oleng oli.”

Sõpruse kinosaal, 8. Detsember 2010, kl 19.00
Lauri Saatpalu
– laul
Peeter Rebane – kitarr
Raivo Tafenau – saksofon, akordion