Jõulujazz: Willane bluus võlus mitmekesisusega

16. detsember 2007

Willase Bluusi kontserdil oli tunda koosseisu ühtsust ja selle taga peituvat energiat, kinnitab Ester Eggert.

Reedel 14. detsembril sai Vene kultuurikeskusesse kogunenud publik kuulda nii willast kui ka väikeste polüestrisugemetega bluusi. Tanel Ruben koos kaasmuusikute ning kahe laulja Riho Sibula ja Kaire Vilgatsiga tõestasid veelkord kui mitmekesine võib üks võrdlemisi kitsas stiil olla.

Kontserdimuljeid vahendab Ester Eggert.

Kontserdi esimene pool möödus peamiselt instrumentaalse omaloomingu tähe all. Klahvpillimängija Urmas Lattikase ja Tanel Rubeni lood nagu „Blues for Hedvig” ja „Kitsas blues” kombineerisid endas osavalt elemente nii klassikalisest bluesist kui kaasaegsest jazzi- ja miks mitte ka rokimaailmast. Kõige selle raames jäi muusikutele piisavalt ruumi improvisatsiooniks.

Soolodes demonstreerisid Eesti tipp-jazzmuusikud suurele osale publikust juba tuttavaid eripärasid. Jaak Sooääre veidi humoorikas lähenemine kitarrile, Tanel Rubeni terav trummibiit ja Mihkel Mälgandi kindlakäeline ning eksimatu bassikäsitlus. Omalt poolt lisas vürtsi kindlasti Urmas Lattikas, kelle ülesastumised lavalaudadel pole sugugi nii sagedased. Märkimisväärne oli ka koosseisu ühtsus ja selle taga peituv energia.

Kähedahäälne Riho Sibul tõi endaga kaasa aga rokilikuma lähenemise. Akustilise kitarri saatel tulid esitusele tõelised hitid nii kodust kui välismaalt. Ehk tõesti ei pakkunud teosed nagu Bob Dylani „Moonlight” publikule antud esituses midagi uut, kuid selgelt ei olnud see ka eesmärgiks. Küll aga tekitasid saalis nostalgia hetki ansambel Ultima Thule repertuaarist tuntud lood nagu “Lennelda priiks.”

Kui esimese laulja lavale tulek lõi kontrasti kontserdi alguspoolega, siis Kaire Vilgats eristus mõlemast selgelt. Võimsa vokaali poolest tuntud lauljatar ei valmistanud publikule pettumust ka seekord. Jättes sealjuures kaasmuusikutele ruumi improvisatsiooniks, ilmestas Vilgats oma esitust huumorielementidega.

Willane bluus täitis reedeõhtuse poolteisttunni tõepoolest mitmekülgse muusikaga. Edukalt tõestati, et bluus ei ole surnud. Antud stiiliraamistikus leiti hulgaliselt erinevaid lähenemisi ning iga inimene publikust leidis kindlasti midagi just enda jaoks.

Koosseis:
Tanel Ruben – trummid
Jaak Sooäär – kitarr
Urmas Lattikas – klahvpillid
Mihkel Mälgand – kontrabass
Riho Sibul – laul, kitarr
Kaire Vilgats – laul