Edmar Castaneda ja jumalast puudutatud muusika

24. aprill 2014

Edmar Castaneda kontserdil tulid esitusele kolumbia traditsiooniline muusika ning improvisatsioonid. Juba harfi nägemine jazzilaval mõjus meelihõlmavalt. Väledalt harfikeeltel mänglev Edmar Castaneda mõjus isikupäraselt ja kütkestavalt.

Väga erilise elamuse andis teisena kõlanud “Entre Cuerdas” – valguskiirusel lainetav meloodia ja harmoonilised detailid kandsid endaga kaugete randade tuulekeerisesse. Virtuoosne harfimäng lennutas meeled omakorda veel avaramasse tundmatusse. Castaneda loomingust õhkus jumalakartust, aupaklikkust kõrgeima ees, mida ta ei varjanud, õnnistades publikut ning lootes, et lahkutakse õnnelikumana. Pühendusega jumalale, kes kinkis ande mängida seda imelist muusikainstrumenti, esitas ta tõeliselt ilusa loo “Jesus De Nazareth”, milles vaheldusid õrnatundeline harf ja sumedalt hajuvad noodid esilekerkivate kindlapiiriliste helikujunditega. See oli äratuntavalt tänulaul. Viimaste seas kõlanud “Samba De Brazil” tõi tagasi sooja rütmi ning liivarandade kerguse.

Edmar Castaneda kontsert üllatas erilise ja virtuoosliku liikuvuse ja õhulisusega. Väga dünaamiline muusika, hea rütmika, erikõlaline harf ja armastust kiirgav Castaneda tõestasid, et puhtas tunnetuses on ilu.

Publiku mõtteid annab edasi veebireporter Ester Bogdanov ja Mari Hiiemäe.

Priit (27), analüütik: Ei oleks uskunud, et barokiaegse pilliga on võimalik 21. sajandi nõudlike kuulajate meelt lahutada. Ilmselt ei sünniks öelda „jazzrokk“, aga ütlen ikka. Kontsert meeldis.

Eha (50), jazzisõber: Harf on minu jaoks uus pill, pole seda enne kuulnud ja tulin ekstra sellepärast. Väga meeldiv meeleolu – nagu oleks kogu taagast puhtamaks saanud. Ilus.

Mihkel (34), kujundaja: Harf oli äge! Kahjuks ei lastud tal nii hästi gruuvida, kui oleks võinud. Tromboon jättis vastupidiselt harfile kuidagi vaimuvaese mulje. Harf oleks võinud rohkem esile tulla.

Susan, keskealine lingvistikakonverentsi külaline Inglismaalt: „See oli imetore. Olen õnnelik, et sain tulla. Nende koostöö oli ilus, eriti side harfi ja trombooni vahel. Ma pole ammu midagi sellist kuulnud. Olen väga-väga õnnelik, eriti kuna sattusin siia juhuslikult seoses oma konverentsiga Eestis.“

Ulvi, kontoriametnik: „Tõeline üllatus oli harf. Kuulsin esimest korda, et see võib olla nii soolo, harmoonia kui ka rütmipill. Koosseis oli väga eriline ja muidugi harfimängija ise oli nii karismaatiline, tehniline ja tore. Üks väheseid kontserte, mille ma välja valisin ja see oli väga hea valik.“

Triinu, kontoritöötaja: „Mulle meeldis tromboon väga. Aga peab ütlema, et kolumblane eristub temperamendilt – eriti visuaalselt. Nad olid nii rõõmsad, iseäranis trummar. Meeldis, kuidas nad pilke vahetasid. Visuaalne pool andis nii palju kontserdile juurde. Nende plaati ma ehk ei ostaks, aga kohapeal vaadata oli hästi vahva.“

Liina 41, meditsiinitöötaja: „Kõik olid väga virtuooslikud, imeline kontsert oli tõesti. Enne kontserti vaatasime natuke Youtube´ist, mida nad mängivad ja hommiku-televisioonis oli ka väike klipp, kus ta ühe palaga oma pilli tutvustas. Seega mingil määral teadsime, mida oodata. Aga meeldiv, et oli kaasatud erinevaid instrumente ja lõpulugu, kus lisandus suupillimängija, oli päris üllatus.“

Mari (35), pedagoog: „See oli kolmest väga heast muusikust koosnev bänd. Võib-olla vajasid nad alguses kolm-neli lugu selleks, et publik üldse aru saaks, kes nad on ja mida neilt oodata. Kontserdi algus oli isegi natuke uimane ja pingutatult tehniline. Vaheosa oli jälle lüürilisem ja rahulikum ja siis läks päris improvisatsiooniliseks ja kuumaks. Jäi silma-kõrva nende meisterlik pillivaldamine. Fookuses oli harfimängija. Need näpud olid nii tugevad ja väledad. Viimases palas tõmbas endale tähelepanu ka lavale tulnud suupillimees, kes oli pärit vist mõnest teisest bändist ja värskelt eelmisel õhtul bändi liikmetega tuttavaks saanud.“

EDMAR CASTANEDA TRIO
23. aprillil 2014 kell 18 Merepaviljonis

Koosseis:

Edmar Castaneda – harf
Marshall Gilkes – tromboon
Rodrigo Villalon – trummid