Juu jääb: kolmas päev maailmarütmide tähe all

20. juuli 2005

Muhu Tulevikumuusika Festivali kolmas päev kandis nime Jazz´n´Tango, mis üsnagi selgelt tähistab temperamentsemat muusikat ja kuumemaid rütme. Muljeid 4. juuli õhtust vahendab Ester Eggert.

Muhu Tulevikumuusika Festivali kolmas päev kandis nime Jazz´n´Tango, mis üsnagi selgelt tähistab temperamentsemat muusikat ja kuumemaid rütme.

Muljeid 4. juuli kontserdist vahendab Ester Eggert.

Õhtut alustas Brian Melvini maailmamuusika projekt Geografix. Selle projekti eesmärgiks on omavahel kokku sulandada võimalikult palju erinevaid muusikalisi vaatenurki. Plaadikeerutamise eest hoolitses DJ P. Julm.

Kuna laval oli korraga palju erinevaid muusikuid ja seetõttu ka sama palju või isegi rohkem erinevaid ideid, kaldus lõpptulemus üsnagi free jazzi valda, kus Taavo Remmel ja Mart Soo juba “vanad kalad” on.

P. Julm omaltpoolt lisas loodushääli ja elektroonilist tümpsu, mis taolise muusika juures kõlas ehk veidikene võõralt. Samas on jazzi juures väga oluline uute asjade katsetamine ning seetõttu on Geografix igal juhul üks väärt projekt eesti pisikeses jazziruumis.

Järgmisena astusid lavale Villu Veski ja Tiit Kalluste koos oma Tangosekstetiga.
See projekt pole enam ammugi eesti rahvale võõras. Paraku puudus seekord seksteti kõige atraktiivsem liige Daniel Piazzolla. Teda asendas Eestis elavast ameeriklasest Brian Melvin. Loomulikult ei saa nende kahe trummari käekirjade vahel paralleele tõmmata ning seetõttu võis tangosekstetti ennegi kuulnud inimese kõrvale tunduda seekordne helipilt veidikene võõras ja veider.

Esitusele tulid juba vanad tuttavad lood, mis Muhu saare vabas õhkkonnas kõlasid siiski hoopis teisiti. Kas siis paremini või halvemini jäi iga kuulaja enda otsustada.

Õhtu lõpetasid külalised lätimaalt eesotsas Deniss Paskevichiga, kelle saksofonihelisid toetasid omalt poolt muusikud Riga Groove 4tetist. Nagu päeva esimeses projektis, kasutati siingi DJ abi, kelleks seekord oli Gatis Rozenfelds.

Kava nimi Coltrane Speex Jazz ütleb üsnagi palju juba ära. Paraku on tihti nii, et suurte jazzilegendide jäljendamine ei kuku nii hästi välja kui seda vahest soovitakse. Ehk mindi natukene liiale ka DJ poolt pakutud “taustatümpsuga”. Sellest hoolimata tundus juba hämarusse mattuvale publikule meeldivat olümpiamängud jazzi moodi, mille raames üritas klahvpillimängija Madars Kalnins mängida ühe sekundi jooksul nii palju noote kui vähegi võimalik.

Igal juhul pakkus Muhu Tulevikumuusika Festivali kolmas päev mitmekesise valiku erinevat muusikat, mis tõi seda kuulama suure hulga inimesi Eestist ja mujalt.