Kevadjazz: Kevadball avas väärikalt kevade

17. aprill 2005

Jazzkaare kevadballil 18. märtsil valitses õues näpistanud pakase kiuste kevadiselt elevil õhkkond.

Jazzkaare kevad algas kevadballiga 18. märtsil, kui Mustpeade maja seinte vahel kõlas läbi aegade tuntuks saanud svingiv tantsumuusika.

Jazzkaare kevadballil käisid Rivo Randver ja Miina Mälgand Jazzkaare veebitoimetusest. Nauditi muusikat, keerutati tantsujalga ja vesteldi publikuga. Kevadball ei lasknud inimestel laua taga muusikat nautida, vaid kutsus tantsupõrandale keerutama. Selleks, et inimestelt arvamusi uurida, pidi ootama vahaeaegu, sest muul ajal olid toolid tühjad ja tantsupõrand täis.

Publik jäi õhtuga rahule:
Vanem mees:”Üritusel ei ole viga. Aegajalt saab kuulata ka bigbande ja puhkpilli muusikat üldse. Täitsa rahule jäin.”

Eveliina, kultuuriajaloo üliõpilane, koos kaaslasega:”Meeldis väga muusikaline esitus. See oli väga kirglik. Sain aru, et seda üritust korraldatakse juba teist korda. Viimati käisime Glenn Millerit kuulamas. Kõige rohkem meeldib muusika. Eriti tantsuinimesed ei ole aga jazzmuusika on meile väga sümpaatne ning seda meeldib meile rohkem kuulata kui tantsida.”

Eino, keskkonnaekspert:”Väga meeldib. Väga hea muusika on ja veel peale selle väga hea põrand. Ka see on hea, et saal ei ole ülerahvastatud, et jääb ruumi liikumiseks. Me oleme enne ka olnud siin teistel ballidel, aga siis on alati rahvast nii palju olnud, et liikumiseks on vähe ruumi jäänud. Meie jaoks on rahvast piisavalt, aga võibolla maja jaoks liiga vähe. Üldiselt väga sümpaatne.”

Mart (17), õpilane:”Jäi väga hea mulje. Elav muusika annab sellisele üritusele palju juurde, eriti just puhkpillid. Kutsub tantsima. Tänapäeva noored ei käi just palju sellistel ballidel, aga ma arvan, et kui nad rohkem teaks jazzist ja sellisest muusikast ja üritustest, siis käiksid nad ka rohkem. Kuna mina ei ole palju sellistel üritustel käinud, võin küll öelda, et jäin väga rahule ja tulen kindlasti järgmisel korral jälle.”

Malle (22) üliõpilane:”Tundeid tekkis palju. Üheks peamiseks küsimuseks kerkis, et palju üldse tänapäeval selliseid balle korraldatakse? Usun, et mitte just väga palju. Ja just see teebki asja nii eriliseks. Kui selliseid üritusi toimuks kogu aeg kaotaksid need mõtte.
Muusika on loomulikult fantastiline. Kõik head vanad tegijad Silvi Vrait ja Uno Loop, nad sobivad sellisesse atmosfääri ideaalselt. Olles sellisel üritusel kaob ajataju täiesti ja unustadki ennast tantsupõrandale. Selline muusika ja tants ongi justkui loodud koos eksisteerima.”

Kadri (18), õpilane:”Paremat bigbandi annab otsida. Samuti ei tea kohe paremaid selle stiili muusikaesindajaid lauljate hulgas kui Silvi ja Uno. Eve Pärnsalu varem ei olnudki kuulnud, aga talle paneks hindeks sellise tavalise 5+, sobis sinna väga hästi. Repertuaar oli samuti vägagi meeltmööda.”

Eve:”Minu arust hästi organiseeritud üritus. Arvasin, et tuleb rohkem külastajaid, sest reklaam oli ju väga hea. Lõpp vajus ka natuke ära, inimesi jäi aina vähemaks ja kummaline oli seegi, et ühtegi lisalugu ei järgnenud. See oli minu jaoks väga ootamatu.”

Aime (41), õpetaja:”Mõnus tantsuõhtu. Bigband kõlas niivõrd hästi, et õnnestus abikaasagi tantsule meelitada. Sellistel üritustel käin üldiselt harva ega osanudki midagi eriti oodata. Rahule jäin igal juhul.”

Siim (39), meditsiin:”Kava oli küll pikk orkestril. Vaatasin, et päris paljud lahkusid ka enne lõppu juba. Küllap väsisid. Tegelikult ma jazzi eriti ei kuulagi, tulin naisega lihtsalt kaasa, et natuke tantsida ja lihtsalt aega veeta, aga selline muusika oli täna küll hea kuulata.”