Kevadjazz: Teraskrevettide kontsert kui etüüdibukett

27. märts 2006

23. märtsil lõbustasid Tallinna publikut Kevadjazzi raamees koomikud Prantsusmaalt La Crevette d’Acier. Kontserdimuljeid vahendab Ester Eggert.

Neljapäeval 23. märtsil lõbustasid Tallinna publikut koomikud Prantsusmaalt La Crevette d’Acier.

Kontserdimuljeid vahendab Ester Eggert.

Juba kontserdi kavast peegeldub, et tegemist pole tavalise ülesastumisega, kus keegi naine laulab nukralt prantsuse šansooni. Iga loo taga on stsenaarium – väike jutuke, mis mõeldud publiku kaasakiskumiseks.

Õigupoolest ei tohiks Teraskreveti puhul üldsegi rõhutada muusikat, sest ilma lavalise liikumise ja näitlemiseta ei jää enam palju järele. Tuleb lihtsalt ausalt tunnistada, et tegemist polnud mitte kontserdiga vaid performance´iga, üksteisele järgnevate halenaljakate näiteetüüdidega. Von Krahli teatri baar sobib selliseks ürituseks ideaalselt oma vaba õhkkonnaga, kus publik on muusikutele vahetult lähedal ja põrandal istumine pole mingisugune patt.

Kuna huumoriga on ülimalt kerge üle pakkuda kaldusid sinna valdkonda aeg-ajalt ka külalised Prantsusmaalt. See ei rikkunud aga ülesastumise üldmuljet, mida ei saaks kuidagi tujurikkuvaks nimetada. Teraskrevett ei pidanud ka Eesti publikus pettuma – kui juba sissejuhatus tehtud, läks kõik edasi lihtsalt. Rahvale polnud palju vaja. Igale prantsuse keelsele sõnale, mis sealjuures ei pidanud olema üldsegi naljakas, järgnes naerupahvak. Publik oli sõna otseses mõttes „sillas.“

Nagu varem mainitud ei olnud ülesastumise juures esmatähtis muusikaline külg. Siin asendus kvaliteet kvantiteediga. Selgelt võis tunnetada iga artisti põhiinstrumenti, kuid kõik nad tegid veel paljugi muud, mis oli ehk rohkem lavalise efektitsemise kui musikaalsuse teenistuses.
Lõppude lõpuks täitis Teraskrevett aga oma ülesande ideaalilähedaselt. Publiku ovatsioonid kestsid kaua ja veelgi kauemaks jäi rahva nägudele püsima naeratus.