Kevadjazz: Vaimustav La Tropa Von Krahlis

17. aprill 2005

Märtsi keskel andis Kevadjazzi raames kontserdi ansambel La Tropa. Prantsuse viiulineiud võitsid chansoni ja jazzi põnevalt miksides publiku südamed.

21. märtsi õhtuks oli Von Krahli baari kogunenud uskumatult palju rahvast. Baari rõdu, trepid ja saalipõrand olid tihedalt kattunud nii Prantsuse chanson’i kui ka jazzi austajatega. Nende seas ka Katre Pilvinski Jazzkaare veebitoimetusest, kes vahendab nii enda kui publiku muljeid tollelt Kevadjazzi kontserdilt.

Veerandtunnise sumiseva ootamise järel juhatas Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm kontserdi sisse prantsuskeelse avakõnega ning palus lavale ansambli Nouvelle Chanson: La Tropa Prantsusmaalt.

Lavale astusid kolm viiuldajat – pisikesed kleidikestes Julie ja Marie ning sensuaalne Caroline. Neljanda liikmena seadis end trummide taga sisse Samy.
La Tropa alustas viiulitega etteastet hoogsalt ja kõlavalt, tekitades soovi tänavalaternate valguses tangot keerutada. Imearmas solist Julie lisas kõriseval lauluhäälel meeleolule lüürilisust ja kirge. Samy mitmekesistas etteastet instrumentidega nagu viled ja kõristid. Mahedate meloodiate kõlades tekitati publikus lausa muinasjutulist tunnet.

Prantsuse piigade oskus viiulit käsitleda oli mitmekülgne. Demonstreeriti, mille kõige aseaineks võib viiul olla – see võib olla kitarr, mandoliin, ka kontrabass. Kogu esitus oli rütmikas ja kaasahaarav ning keelpilli erilisi võimeid pakkudes ei jätnud La Tropa publikut ilma ka dramaatilistest osast.

Ansambel oli rohkem kui muljetavaldav – Eesti publik elas terve kontserdi kestel esinejatele suure entusiasmiga kaasa. Prantsuse nelik ei pidanud kordagi kuulajate poolhoidu paluma. Määrav tegur sooja vastuvõtu puhul oli kindlasti La Tropa tüdrukute sõbralik esinemislaad ja avatud suhtlemine. Nad hoidsid publiku enda poolel ootamatute tantsusammude ja sünkroonsete poognate liikumisseadetega. Samuti oskasid prantsuse muusikud viiuli kui klassikalise ja väärika instrumendi tänapäevase jazzi ja tango segus kuulajatele lähedale tuua.

Tol õhtul soovis kindlasti enamus publikust osata prantsuse keelt vähemalt arusaamise tasmel, kuna ootuspäraselt toimus kogu etteaste just neidude kodukeeles. Kuid prantsuse keel oma kauni kõlaga muutis kontserdi kogu Jazzkaare ürituste jadas värskeks ning eriliseks.

Siiski üllatus! Kontserdi lõpus tutvustas Marie ansamblit ja tehnilist meeskonda puhtas eesti keeles! See õnnestus tal suurepäraselt ja see lisas i-le rasvase punkti.

Publikumuljed:
Mall (50) statistik:”Mulle meeldis väga! Tüdrukud olid head. Kõik sobis omavahel, nii muusika kui ka etteaste.”

Sergei (47) toitlustus:”Tüdrukud olid väga vahvad ja energilised ning trummar oli samuti hea. Ta andis ikka paar korralikku soolot. Muusika meeldis mulle väga, hoogne ja oleks isegi tantsinud, aga rahvast oli palju ja kitsas oli.”

Mari (32) doktorant:”Kõik oli väga hea, kuid rahvast oli väga palju ja umbne oli. Kui aga La Tropa tuleks veelkord Eestisse, läheksin kindlasti vaatama.”

Anu (34) akordionist:”Mulle meeldis Julie. Tüdrukute kleidikesed olid väga armsad. Muusikalises mõttes meeldisid kolm viiulit. Selline esitus peaks inspiratsiooniks olema igale noorele. Kuid ilma korraliku muusikalise hariduseta sellist asja ei tee. Noored tahavad ju, et kõik oleks kähku olemas.
La Tropa puhul määravad kindlasti emotsioonid, arvan, et sellist esitust ongi ainult prantslased võimelised andma. Tartus polevat ansambli esinemiskoht nii hea olnud, kuid Pariisis tahaks neid küll veel näha.”

Timo (25):”Väga mõnus muusika, tempokas ning viiul ja jazz moodustasid huvitava koosluse. Tüdrukud olid ka muidugi hästi kenad ja särtsakad. Rahvast oli täna tõesti palju, publiku hulgas olid ka prantslased ja isegi venelased. Üldmulje on väga hea, nii esitus kui ka publik olid viimasepeal.”

Tiiu (40+) ja Epp (40+) kultuuritöötajad:”Väga meeldis! Tüdrukud on leidnud oma asja, nad tegid seda tõelise mõnuga, vahvalt ja pühendunult. Rahvast oli väga palju ning seetõttu oli baaris õhupuudus, kuid Von Krahl oli õhustiku loomiseks väga hea. Kuid meesterahvas kõrvalt lauast mainis enne, et oli tulnud reklaami peale, aga chanson’ist jäi ilma. Publik on väga erivanuses, kuid kõik olid lõpuni – paistab, et meeldis enamusele.”