Kirevalt mitmekesine õhtu Liisi Koiksoni ja Torsten Goodsiga

20. august 2008

15. augusti toimus Kadrioru lilleaias tarditsiooniline Jazzkaare suvelõpukontsert, mille üheks täheks oli kevadisel Jazzkaarel sügava mulje jätnud Torsten Goods.

Jazzkaare suvelõpukontserdil 15. augustil Kadrioru lossi lilleaias saatis soliste Torsten Goodsi ja Liisi Koiksoni Siim Aimla ansambel.

Muljeid vahendab Marje Ingel.
Eelreklaam jättis võimaluse oletada, et tegemist on põneva koostööprojektiga kahe laulja ja Siim Aimla ansambli vahel, kuid nii see kahjuks siiski polnud, kumbki solist esitas eraldi kava, ühendades jõud vaid lõpunumbriks.

Kontserdi algul esitas Liisi Koikson valiku Joni Mitchelli lauludest. Teades, et Mitchell kuulub Koiksoni lemmikute hulka, ootasin huviga tema tõlgendust. Paraku ei lisanud ta lauludele ise omalt poolt midagi juurde, pigem oli ta neilt lihtsalt eemaldanud selle kihi, mille Joni Mitchell neile oma esitusega andnud oli, ja meloodiad jõudsid seetõttu publikuni niiöelda kogu oma alastuses – Koikson oli otsustanud laule oma isikupärase interpretatsiooni rüüsse mitte riietada.

Torsten Goods esitas osaliselt samu lugusid, mida ta tänavusel Jazzkaarel laulnud oli. Kuigi Estonian Dream Bigbandi asemel oli nüüd saatjaks Siim Aimla ansambel, oli esitus ikka samavõrd nauditav. Nagu jazzi puhul tavaks, väljusid kõik muusikud kordamööda saatvast rollist ja improviseerisid solistidena, rõõmustades kõrva nii mõnegi ülipikkadest soolodest koosneva duelliga Torsten Goodsi ja Siim Aimla või mõne teise bändiliikme vahel.

Kumbki solist oli kavva valinud ka oma päritolu rõhutavaid koduseid laule. Torsten Goods oli jazzistandardite vahele pikkinud mõned iiri lood. Nende hulka kuulusid Van Morrisoni “Have I told you lately that I love you”, saateta soolonumbrina esitatud iiri rahvalaul “Danny boy”, ja tema enda Põhja-Iirimaale pühendatud laul “Sweet North”.

Liisi Koikson esitas kontserdi teises pooles taas lavale tulles mõned tuntud lood eesti levimuusika kullafondist: “Tule minuga sööklasse” ansambli Ruja repertuaarist, Arne Oidi “Siin on see laul” ja Singer-Vingeri loo “Kodusõda”. Kõik need laulud olid väga huvitavas jazzilikus seades ja ka Koikson tundis end neid lauldes kindlamalt. Jazzilikku seadet arvestades võinuks meloodiatega veidi vabamaltki ümber käia, Koikson pidas originaalmeloodiast ehk liialt kinni. Igal juhul pakkusid need eesti lood nauditavat kuulamist, isegi sedavõrd , et Torsten Goods end kuulama unustas (seda tunnistas ta ka ise) ning alles kutsumise peale lavale tagasi jõudis.

Lõpuloona esitati ballaad “Cry me a river”, mis ühisesituses siiski veidi ebaühtlaseks jäi, põhjuseks võibolla see, et solistide ampluaa on erinev. Kui Torsten Goodsi kui artisti puhul on jazz tema põhivaldkond, siis Liisi Koiksoni hääl kõlab kodusemalt mahedat pop- ja folkmuusikat esitades.

Jazzkaare suvelõpukontsert 15. augustil Kadrioru lossi lilleaias.

Koosseis:
Torsten Goods – laul, kitarr; Liisi Koikson – laul; Siim Aimla – tenorsaksofon; Marek Talts – kitarr; Raun Juurikas – klahvpillid; Mingo Rajandi – kontrabass; Ahto Abner – trummid