Kontserdikaja: Klezmer Madness andis pöörase kontserdi

31. oktoober 2008

David Krakaueri bändi publik on vaimustuses – kontsert oli piisavalt punk, hea ja efektne ja šõu, jäi kuulajailt kõlama.

Klezmer Madness eesotsas David Krakaueriga esitas 27. oktoobril Vene Teatris tulise ja innustava kava juudi klezmermuusika töötlustest. Publik, kes oli kohale tulnud otsima positiivsete ootuste täitumist, sai pöörase elamuse.

Kontserdi märksõnadeks olid väga mõjus rütm (mis ei takistanud siiski meloodia võidulepääsemist), meeleoluka liigendusega kava ja mitmekesiste stiilielementide paljusus. Laval olid muusikud, kes elasid oma loomingu esitamisse sajaprotsendiliselt sisse ning suutsid oma õhinaga ka publikut sütitada.
Muusika oli kaasakiskuvalt meelelahutuslik ning samas virtuoosselt läbi mängitud. Mängijate lavaline sarm tegi esitussituatsiooni visuaalselt atraktiivseks.

Publikut küsitles Mari Hiiemäe:

Mare (35), kirikutöötaja:“Tantsida oleks tahtnud. Oli tunne, et tõsised maailma tipud olid siin koos. Kõik olid omal alal nii tasemel. Pisut teadsin enne, mis on klezmer-muusika, aga nende esituses muutus see palju võimsamaks. Ei oleks oodanud, et nad sellest midagi niisugust välja võluda oskavad.”

Enn (46), arhitekt ja Maia (37), kaubandustöötaja:“Nad kannavad oma kultuuri: klezmeri-, juudi- ja kogu Ida-Euroopa kultuuri ja teevad seda humoorikas tonaalsuses, samal ajal on nad ka virtuoossed. See on tore ja lõbus, kuid seejuures mitte eriti muljetavaldav. Oleme tihedad juudi süvakultuuri festivali külastajad ja loeme ennast klezmerist ning juudi kultuurist üht-teist teadvaks. Klezmerit Iisraelis teatavasti kuulda ei saa, selles mõttes on tore, et see siin saadaval on.
See oli väga selgelt jatsu kastmes, lisaks tuli veel juurde klubimuusika ja täiesti uus nüanss jidiši-keelse räpiga. Esmamulje oli positiivne ja naljakas. Õhtule pani toreda punkti.”

Katrin (42), teadlane:“Nad lihtsalt tulevad kokku ja mängivad, see mõjus nii värskelt ja vahetult. Enne ei teadnud neist midagi, aga nüüd ostsin plaadi ka. Lihtsalt plaati kuuldes ilmselt ei tekiks sellist emotsiooni, kui kontserdil. Aga nüüd, kus ma olen neid näinud, ma arvan, et see taaselustab selle emotsiooni.”

Jaak Sooäär, muusik:“Mina nägin teda ka hommikusel workshopil. Ma arvan, et Krakauer on erakordne isiksus. Reeglina selle kaliibri muusikud on väga toredad üldse, aga temast kiirgas lausa esimesel silmapilgul teravust. Ta on väga vahe tegelane, teisest küljest hästi soe. Puht inimesena on ta harukordne tüüp ja seetõttu muusikuna veel eriti.
Kontsert oli piisavalt punk. Hea ja efektne ja šõu. Klezmerit väänasid nad ikka palju. Seal oli New Yorgi downtowni funky mõjutusi, loomulikult ka igasugu muid stiile. See ongi nende eesmärk. See on meie aeg, mis meil kasutada on.”