Kontserdikaja: Kolmapäev: Cohen andis tuuri parima kontserdi

28. aprill 2005

20. sajandi mõjukamate bassimängijate hulka kuuluv Avishai Cohen andis kolmapäeval Tallinnas võimsa kontserdi, kus segunesid erinevad kultuurid. Loe, mida arvas publik Coheni trio esinemisest.

Kolmapäeval, 27. aprillil, esines Sakala Keskuses Iisraeli juurtega bassimängija Avishai Cohen ühes oma trioga, mis koos musitseerinud vaid paar aastat. Avishai Cohen ütles laval naljaga pooleks, et kolmapäevane kontsert oli trio senise ringreisi jooksul kõige parem.

Trio pakkus kuulajaskonnale erakordse elamuse sellest, kuidas väike koosseis võib mõjuda energiliselt ja võimsalt. Taolise tulemuse eeldusteks oli mängijate kõrge tehniline tase ja sujuv koostöö, samuti ka lugude head seaded ning pillimeeste täpsus.

Virtuooslik Cohen demonstreeris oma tehnilisi oskusi, tekitades kontrabassiga kontrastseid helisid. Sam Barsh klaveril paistis silma oma kaasaelamisega ja hea väljendamisoskusega. Hüpates kahe klaveri vahel, suutis ta mängida rütmirikkaid ja keerulisi fraase. Trummar Mark Guiliana üllatas kohati täpsusega ja tehnikaga. Muusikud näitasid publikule ka oma head huumorimeelt, üllatades nii mõnigi kord publikut hüüatuste või häälitsustega.

Avishai Cohen:”Eesti publik on fantastiline, laval oli suurepärane. Ühtlasi oli see ka meie selle tuuri viimane kontsert ja ka üks parimaid. Nüüd lähme koju. Võib-olla puhkame natuke ja jälle edasi.”

Kaks väljavõtet Avishai Coheni külalisteraamatust:
Tiina: “Thank you, Avishai, for the concert in Estonia, Tallinn 27 April. You just wake me alive again with your NEW-NEW. I was emotionally suspended after my operation of cancer in December but after your concert I feel myself totally alive again. Thank You for healing me! God bless you!!”

Dmitri:”It´s 24 hours after the concert for me, too. The 1.5 hours spent at the Jazzkaar Festival in Tallinn listening to Avishai and the guys. Not just listening, but feeling vibes all over and thru with every sound penetrating deep down to the very soul. I never considered myself a jazz music fan, but something mysterious took place last night…”

Publiku emotsioonid kogusid kokku Katrin Kvade, Karin Vabson, Katre Kasemägi, Miina Mälgand, Rivo Randver, Helen Oja, Katre Pilvinski, Mari Hiiemäe ja Grete Soosalu Jazzkaare veebitoimetusest.

Villu Veski, muusik: „Uus muusika. Tihtipeale tuleb peale selline tunne, et lihtsalt ei ole enam kuhugile edasi areneda. See kolmik kasutab võrratuid laene, segunevad erinevad kultuurid, võimas kokkupanek, kõrgem klass. Avishai Cohenit olin varemalt kuulnud juhuslikult internetiraadiost, ühesõnaga enda jaoks avastasin ta üsna hilja. Pianisti koha pealt samuti – ühe külje pealt oleks justkui kõik võtted laval juba kasutatud, aga näed sa, võta näpust. Tohutu hea elamus, väärt asi!”

Hedvig Hanson, muusik: ”Mäletan, kui Avishai esines Hispaania sügisjazzil poolteist aastat tagasi. Aga kahjuks ma ei jõudnud teda siis kuulata, kuna endal oli esinemine. Teda on väga meeldiv kuulata, mulle meeldib moodne jazz., selline ei meeldi, mida ei jaksa kuulata, see on liiga keeruline. See kontsert oli väga energiline, jõuline ja mehelik. Mina ei jaksa kuulata jazzi standardeid ning klassikalist jazzi, seega oli Avishai minu jaoks huvitav. Mulle väga meeldis see kontsert ja muusika, mida pillimehed tegid.”

Andres Mustonen, Hortus Musicuse juhtfiguur: „See oli kontsert, mis ületab igasugused maitsepiirid, see on muusika, mida peaks nautima kõik, kes kunstist üldse aru saavad. Polegi tähtis, kas nad naudivad jazzi, klassikat või kompositsiooni. See on kunst kõige tõsisemas mõttes. Trio esinemine toetub tugevalt traditsioonidele, tuntav on polüfoonilise muusikamaterjali selge nägemine.
Mul on siiralt kahju, et akadeemilised ringkonnad nii vähe jazzkontsertidel käivad, siin on nii palju ilu, spirituaalsust. Jazz on väga tõsine kunst.

Bachi tõlgendus mind ei üllatanud, Bachi on tehtud niivõrd igatpidi. Mulle ei olnud üllatuseks üldse mingid stiililised küsimused seal. Ma isegi ütleksin, et stiililiselt on neil üsna mittenovaatorlik see asi. Tugev külg oli see, et väga lihtsate vahenditega oli seda tõlgendatud, see ei tähenda muidugi, et neid vahendeid oleks vähe.
Imetlusväärne on see lavalise oleku vabadus, millega muusika hakkab liikuma. Üks, mis on väga tähtis asi, on selline lavalise oleku vabadus, hingelahtisus, millega see muusika hakkab liikuma. see tekitab kohutava rahulolu liikumises endas ja siis kulminatsiooni jõudmises. Muusika ise liigub, keegi eriti ei liiguta seda.

Bassist ma üldse ei räägigi, see on niivõrd meisterlik, see on super. Niimoodi mängivad virtuoosid ja ükskõik, mis stiili nad käsile võtavad. Ma kujutan. ette, et kui niisugune inimene võtaks mõne klassikalise loo, ta teeks sellest fantastilise teose, tema tegevus on laiem, ta ei istu lihtsalt noodipaberis kinni.
Ma ei poolda meelelahutuslikku muusikat. Minu arust jazzi maailm pole üldse mingi meelelahutuslik maailm, see on väga tõsine kunst. Sellesse peab süvenema, seda ei saa niisama lihtsalt taustaks lasta. See oli tõsine kunst, mida me kuulsime.

Elmar Liitmaa (34), muusik: „Siiani meeldis see Jazzkaare kontsertidest kõige rohkem. Käin läbi kõik kontserdid, niipalju, kui saan, mõned üksikud on vahele jäänud. See praegune oli hingega nauditav, musikaalne. Suur osa jazzi on nii haige muusika, täielik skisofreenia, meloodiat ja harmooniat on raske tajuda, kui just ise pole täpselt samasugune ja ei tee täpselt sama asja. Avishai Coheni Trio oli nauditav.
Kogu efekt saavutati naturaalsete pillidega. Ma imestasin, et selline raske, tuim pill nagu kontrabass niimoodi elama on pandud ja tekitab nii ilusa tooniga muusikat. Jazzist on alati midagi õppida, näed sa siis head või halba, õppida on ikka. Jazz on kõige nüansirikkam muusika.

Ma ei ole jazzmuusik, ma olen rockmuusik, aga arvan, et iga muusik, kes vähegi ennast muusikuks peab, peaks jazzi kuulama, siin on nii palju avastamist. Ühestainsast trummitaldrikust saab välja lüüa nii palju hääli. Mõtled, et taldrik on taldrik, aga siin avastad, et niipalju värve ja varjundeid on olemas.

Mihkel Mälgand:”Minu elu üks parimaid kontserte siiani. Käisin ka Otsakoolis tema workshopil. Väga palju häid omadusi ühes inimeses koos. Ega New Yorgis ei saakski nõrk inimene läbi lüüa. Bändikaaslased olid ka väga tasemel. Nüüd tuleb vaid veelgi kõrgemat latti oodata, sest tänane kontsert oli täpselt minu maitse järgi, väga ideaalilähedane. Ega ei kujtagi ette, kellele selline kontsert ei meeldiks.”

Ardo (31), tegevusalaks teater ja muusika: „Väga hea kontsert. Paljud esinejad trikitavad, tekitavad efekte masinatega, aga need siin löövad klassikaliste vahenditega. Väga hea esitus, tõeliselt osavad muusikud, tehniline pool on neile täitsa muretu. Nii kiiret trummisoolot pole ma tegelikult varem näinudki. See on just nagu kolm Kimmo Pohjoneni oleks korraga laval, kolm solisti korraga. Ette ei teadnud ma esinejatest eriti midagi, aga ma usaldan festivali maitset, see oli tõesti hea.
Mul on endal ülesanne Teatrikooli õpilastele laval esinemist õpetada, ma ei tea, ma ei oskagi midagi muud soovitada, kui et käige jazzkontsertidel ja vaadake, kuidas esinejad seal on, pill nagu käepikendus.

Jaan-Eik Tulve, ansambli Vox Clamantis dirigent: „Super! Varem ei olnud Avishai Cohenit kuulnud. Fantastilised virtuoosid kõik kolm. Väga terviklikud kompositsioonid, kõik äärmiselt läbimõeldult mängitud. Ega see ei ole niisama, et tuled lava peal mitmekesi kokku ja hakkad kütma. Juhtmed peavad omavahel ikka tugevalt koos olema. Tunda oli mõnusat idamaisust, iisraelipärasust. Ja kui üldiselt on kontrabass siiski taustapill, siis Cohen mängis seda kui viiulit, soleerides ja ära kasutades vägevaid võimalusi, mis sellel pillil pakkuda on.”

Helena Tulve, helilooja: „Soe ja laulev jazz. Üheltpoolt lihtsus, teisalt aga kindlalt läbimõeldud. Mõnus, midagi meelele.”

Anna (45), juuksur: „Trummar jättis väga-väga sügava mulje oma energilisusega. Tegelikult oli kõik väga super!”

Karin, garderoobitüdruk Sakalas: „Jazzkaare pärast ma siia tööle tulingi ja tänu sellele olen siin palju vahvatest kontserditest osa saanud. Mulle meeldis selle esinemise visuaalne pool, nii öelda etendus, kõik need väljapeetud pausid ja muusikud ise. See mida kõrvaga püüda ei osanud, seda nägi silm.”

Kristo (28), hulgikaupmees: „Minu jaoks oli tänane kontsert esimene kokkupuude jazzkaarega, seega võrdlusmoment eelnenutega puudub. Kuuldud muusika tundus veidi võõras, kuid ma ei virise.”

Ebe (25), haridustöötaja: ”Nii saund kui muusika üldse oli tõesti äärmiselt puhas ning ilus. Tõeliselt professionaalide esituses on jazzi ikka mõnus kuulata. Eraldi väärtuse andsid kotnsertile mitmekülgsed soolod.”
Raili Väli (26), üritusturundaja: ”Kohati oli raske keskenduda. Üks põhjus oli ehk ka see, et istusin saali ääres ning inimesed liikusid mööda. Kuid see muusika oli ka parajalt keeruline ja vajas süvenemist. Vahepeal läks kuidagi liiga spetsiifiliseks. Sellegi poolest nautisin kontserti.”

Madis, abiturient: ”Tänavu olen Jazzkaarel juba kolmandat korda juba ning neli kontserti veel külastada. Coheni triost jäi kõige enam meelde trummar kelle mängus oli sees tõesti südant ja hinge.”

Ilja Goor (20): ”See oli suurepärane kontsert ning ka saali atmosfäär oli meeldiv. Positiivne, kuidas neid ruume kasutatakse jazzfestivali tarbeks.”

Teet (36): “Avishai Coheni kiired bassikäigud oma selge kõla ning konkreetsusega olid minu jaoks äärmiselt sümpaatsed. Samas kontserti kõige sügavama mulje jätsid hoopis tema bändikaaslaste soolod: pianisti põnevad rütmid ning trummari ekspressiivsus.”

Mia, kunstiinimene: “Kohe näha, et tegemist on professionaalidega. Tähtis on ka see, et muusikud nautisid seda, mida nad tegid – elasid sügavalt sisse.”

Mihkel, üliõpilane: “Ei oska midagi öelda, võttis lihtsalt sõnatuks. Seda peab seedima. Lähemal ajal ei tahakski ühtegi kontserti rohkem, kuna see mõjus väga sügavalt. Selle kohta võiks isegi öelda eufooria. Eesti muusikuid võttis küll tummaks. Kuulda oli seda, et Avishai on klassikaliste mõjudega, kohati oli tajuda ka Bachile iseloomulikke fraase.”

Kostja (19): „Ülilahe! Rahuldatud ja vihane. Üligruuvi. Vipsliga mängimine oli koomiline.”

Taavi (18): „Kontsert tekitas mõtliku emotsiooni. See on seda sorti muusika, mis paneb mõtlema eluliste teemade üle. Tulevikus kuulan kindlasti rohkem nende muusikat.”

Kadi: „Kontsert oli hästi mõnus. Eriti üllatas mind see klaverimängija. Alguses tundus, et ta mängib väga tehniliselt. Kuid nüüd sain aru, et see on hea kombinisatsioon tehnilisest virtuoossusest. Tõeline sära oli seal.”

Indrek (21): „Kontsert tekitas positiivseid emotsioone. Seal oli meloodiat. Mulle meeldis. Kõige parem kontrabassimängija, keda ma näinud olen. Mängis mõnusalt, ei ludistanud niisama, pani meloodilisi käike ja ei läinud liiga tehniliseks. Samas kui tulid soolokohad demonstreeris ta oma vapustavat näputööd. Super hea. Kokkumäng oli hea, seda oli lausa tunda. Ei olnud nii, et igaüks üritaks ära tulla.”

Kert, filmirežissöör: „Kontsert oli fantastiline ning kuidagi energeetiliselt kiirgav. Muidu sellisel kellaajal tuleb mõnikord uni peale, aga täna oli hoopis teistmoodi. Nendest lihtsalt kiirgas niipalju positiivset energiat ja eelkõige armastust selle vastu, mida nad teevad ning seda oli hästi kõvasti tunda.”

Inga (28), ametnik ja Agne (27), tulevane ema: „Esinejate rütmitunnetus oli üllatavalt muljetavaldav ning nautisime seda täiel rinnal. Saalis oli tunda väga kõvasti positiivset energiat ning seda eelkõige just solisti poolt. Eks nad vahetavad üsna tihti neid koosseisusid ning ega iga koosseisuga ei saavuta sellist kontakti nagu nemad seda tegid.”

Andres (23), tudeng: „Nii kui kontserdisaalist väljusin ostsin kohe nende plaadi. See oli kõige vägevam kontsert, mida sellel Jazzkaarel kuulanud olen. See võttis lihtsalt sõnatuks.”

Mirjam (20), üliõpilane: „Kui kontsert suudab anda veel peale hea muusikaelamuse ka palju muid seletamatuid tundeid, siis on see lihtsalt fantastiline. Varem ma ei teadnudki, et kontrabassiga saab nii palju erinevaid helisid luua ning ega teised bändi liikmed ei jäänud kaugeltki alla. Esinejate tahet ning armastust muusika vastu oli näha. Peale selle oli neil omadus ka seda publikule edasi anda, sest terves saalis hõngus midagi, mida seletada ei oska ning võib-olla ei peagi.”

Hannah, üliõpilane: „Muusika läks lihastesse. Ei saanud üldse paigal hoida. Väga metsikult mängisid, rütmika oli suurepärane. Esimesed sõnad, mis ette tulevad, on mängulisus ja loovus.”

Maire (45) ja Ellen (45): „Lühidalt rääkides, mitmevärviline ja kirju muusika oli, väga huvitav. Mulle meeldis kõige rohkem kontrabassist, Ellenile aga vist trummar, eks? Kokkuvõttes, kontsert oli tohutult hea.”

Guido, firmatöötaja: „Raske kohe kirjeldada, kodus peab istuma ja mõtlema kontserdi peale. Mahlakas muusika, mida endasse kohe kogud.”

Ahto (26), advokaat: „Esiteks, ütleksin, et nad väga professionaalselt mängivad. Teiseks, meeldis klassikaline, pisut isegi elektrooniline, lähenemine. Kõik avaldab muljet. Huvitav oli neid kuulata.”

Alo (30) ja Mari (27), artistid: „Nende mäng nõudis kontsentreerumist. Muusika oli raskem kui näiteks pühapäevasel kontserdil. Aga mõlemad meeldisid. Tahaks neid veel kuulata.”

Andre Maaker, muusik: „Väga hea bänditöö – koostulemine, minemine, olemine. Jäin rahule. Kindlasti oli kohti, kus võiks norida, aga ma ei noriks.”

Madis (18) õpilane, töötab R2-s: „Mõningal määral häiris outlook. Bäkstriitboisilik välimus shokeeris alguses. Välimuses oleksid nad võinud kaasaegsemad olla, Back Street Boys outlook on iganenud. Sisu ja pakend polnud kooskõlas. Kuid mõningase mängu järel oli otsustatud, et see on fantastiline. Maru trummar oli. Mängu oli hing sisse pandud. Kuna mulle meeldib meloodiline ja melanhoolne muusika, siis seda ootasin ning leidsin.”

Külli (29), Tiina (29), kultuuritöötajad: „Suurepärane, igatahes meeldis. Nagu oleks ise midagi ära teinud. Väga rahule jäime. Ansambli kõla oli hea ja samuti kokkumäng. Pole mitu aastat Jazzkaarel käinud ning üle pika aja on siin nii hea olla. Kuigi Jazzkaare õhustik on kaotanud rahu, oli tore. Vanasti kutsuti bändi neli korda tagasi, nüüd lööb välja suhtumine, et kõik maksab, aeg on raha ja bändi lavale tagasisaamisega ei nähta enam vaeva.
See polegi nii negatiivne, kuid lihtsalt teistmoodi. Ning Sakala on Jazzkaare koht ja sümbol. Sellel Jazzkaarel on kordusesinejaid palju. Kuid siiski on publikus säilinud rahumeelsust. Me ei teadnud esinejat, kuid saime hea tunde kätte kontserdilt. Jazzkaar on ju kindel kvaliteet. Varem nautisime küll rohkem hetki. Nüüd on publik teadlikum, kuna internet võimaldab eelinfot leida ning pettumsi on vähe. Aitähh ja jõudu Jazzkaarele.

Kaia (28), keskkonna vallast: „Väga vinge! Minu suur kontrabassiarmastus sai veel suuremaks, klaverimägija oli ka muidugi oma suvalisuses tase! Mul tulevad veel praegu külmavärinad peale kui kontsertile mõtlen, tõsiselt lahe. Ma tiksuksin veel tükk aega samas taktis.”

Hanno (40), ehitusinsener: „Väga meeldis, muusika kompas igasuguseid piire, mida muusikaga üldse väljendada saab. Ma pole suurem jazzikuulaja muidu, Cohenit teadsin Chick Corea ansamblitest. Tulin sellise jazzrocki pärast ja ei pidanud pettuma.