Kompromissitu Meshell Ndegeocello

24. aprill 2017
Hanna Mari Villsaar

Neosouli liikumise teerajaja Meshell Ndegeocello visiit Maarjamaale on kohalike melomaanide kalendritesse tingimata juba ammu sisse kantud. Olgugi et ulatuslikust heliloomingust mahub ühte kontserti vaid eliidikunstisuurune osa, tekitab üksnes mõte selle vahetust kogemisest meeliülendava tundmuse.

 

Meshell on jõulise eksterjööriga artist, kes loob lavale suurejoonelist muljet. Tema tekstid on teravalt aktuaalsed ja reflekteerivad ühiskonna kitsaskohti, stereotüüpseid (väär)seisukohti. Ausad maailmaparandajalikud seisukohavõtud saavad ekvivalentse väljenduse Meshelli häälematerjali kaudu. Põhjatu pehme tämber.

 

Terviku helipilti iseloomustavad eri stiilide mõjutused, millest kõige püütavamad olid funk’i ja RnB elemendid. Pilku ja kõrvu paitas kindlasti justkui otse seitsmekümnendatest välja astunud klahvpillimängija Jebin Bruni, kelle kosmilisus ilmestas muidu suhteliselt tagasihoidlikku lavalist ja kõlalist särtsakust. Tuleb tõdeda, et muusika mõjus kontserdil kuidagi võõralt ja steriilselt. Selles soulmuusikas puudus käegakatsutav elu. Vajaka jäi massiivsematest rõhuasetustest, publiku olemasolu tunnetamisest. Ütles Meshell ju isegi pärast paari lugu, et oli lavale tulles jahmunud nina ees seisvast publikust ning oma muusikasse piisavaks süvenemiseks tuleb artistidel laval nüüd oma asja tegema hakata.

 

Meshell on looja, kes vajab enda loomingu maksimaalseks realiseerimiseks äärmist keskendumist. Oma muusikaga tunnetab ta väga suurt sidet, see tähendab talle palju. Seetõttu kaevabki ta ennast sügavale helide sisse, kus laiub tema maailm. Vähem tähtis pole ka lavapartnerite intiimne tunnetamine. Nad usaldavad teineteist, kuid tunnevad ennast ilmselt vabamalt omakeskis. Tekkinud taotluslik isoleeritus muutis publiku, keda loodeti näha istumas, statsionaarseks. Kuulajad häälestasid ennast ansamblile vastavasse stoilisusse. Kohati gruuvivaid meloodiad ei juletud enam läbi keha lasta.

 

Lihavat soulmuusikat kuulama tulnud melomaanide ja bändi vahel puudus kokkuleppepoliitika. Kõik linnukesed kvaliteetkontserdiks olid tõmmatud, kuid hingestav, ennast unustama panev tegur ja kommunikatsioon jäid vajaka. Ehk oleks kollektiivne silmade sulgemine lubanud muusikutel end vabastada ning kuulajatel vaatamise asemel muusikat sügavamalt tunnetada.

 

Meshell Ndegeocello

22. aprillil Vabal Laval

 

Koosseis:

Meshell Ndegeocello – vokaal, bass

Christopher Bruce – kitarr

Jebin Bruni – klahvpillid

Abraham Rounds – trummid