Kristin Asbjørnsen

12. aprill 2007

Võõras teekäija ihkab koju, norralanna spirituaalide tõlgendused on Norras müünud plaatinaplaadi normi ja tekitanud meedias vaimustusekohina.

Mõnel kuu eest ilmunud norra lauljatari Kristin Asbjørnseni CD “Wayfaring Stranger – A Spirituals Songbook” (2007 Universal/Emarcy) on Norras müünud Plaatina Plaadi Auhinna jagu ja enamgi. See on jazziplaadi kohta vaimustav müüginumber. Ka plaadi esitlusturnee on väga edukalt alanud paljudes Norra linnades, Saksamaal, ees on ootamas kontserdid Soomes, Itaalias, Eestis…
Kristinil norra jazzi üks põnevamaid ja paindlikumaid hääli. Maailmamuusika ansamblis Dadafon laulab ta folkloorse mõtteviisiga loodud muusikat, jazztrioga Krøyt oma improvisatsioonilist muusikat ja värskel spirituaalide heliplaadil sõnulseletamatult ilusat põhja ja lõuna helide-tunnete ühtesulamise muusikat.
Kristin on võitnud mitmeid Norra muusikaauhindu ja eelmisel aastal tegi ta ka oma rahvusvahelise debüüdi filmiheliloojana, kirjutades muusika Carles Bukowski romaanil põhinevale Ameerika filmile “Factorum”, ka see muusika on pälvinud väga kiitvaid hinnanguid.
Kristin Abjørnseni Spirituaalide lugu sai alguse rohkem kui 16 aastat tagasi, nooruke lauljatar õppis afro-ameeriklasest lauljanna Ruth Reese’i juures, kes oli ka üks ta tolleaegseid iidoleid. Rees oli 1960. aastatel elama asunud USA-st Norrasse. Kui lauljanna 1990. aastal suri, pärandas ta Kristinile hulga tundmatuid, kuid väga kauneid spirituaale. Mõnda neist esitas lauljatar Dadafoni kavas. Tundmatu teekäija lugude sõnum on Kristinile sügavalt südamesse läinud. Ja need pole lihtsalt järjekordse kaugete aegade laulud, mis ei lähe korda meie aja inimesele, vaid need on laulud, mis on aktuaalsed ka tänases päevas. Kui Krøyt’i kompositsisioonides kasutab Kristin julgelt elektroonikat, Dadafonis aga värvikaid norra ja aafrika rahvapille, siis spirituaalides on kõik lihtne ja akustiline.
Koos noorte meeste seltskonnaga Jostein Ansnese, Jarle Bernhofti ja Anders Engeniga, kes mängivad akustilisi kitarre ja laulavad kaasa vokaalharmooniat, läheb ta teele kaugesse maailma ja laulab selle väga omaseks endale ja kuulajaile.
Kristini spirituaalide tõlgendus on väga vaba, isiklik ja sundimatu. Kristin ei laula spirituaale kui salmilaule, vaid varieerib delikaatselt materjali, kasutades küll vahel uudsemaid harmooniaid, improvisiatsioonilisi kaunistusi ja kohati improviseerides julgelt. Peamine on see, et laulud tulevad sügavalt südamest. Ka arranžeeringud on väga andekad, kui palju vaheldusrikkaid värve on ta leidnud selle väikese koosseisuga mängides hääle ja selle registritega, helitugevusega, soolo, duo, trio ja kvarteti vaheldusega. Oskuslikult kasutab ta hääle erinevaid registreid, vaevumärgatavaid varjundeid. Laulude meeleolud ja häälevärvid vahelduvad, kõlades kord romantiliselt ja intiimselt või kurb-jutustavalt ja vahel isegi dramaatilise hingekarjena.
Võõras teekäija ihkab koju, ihkab soojust ja armastust, rahu ja tasakaalu. Sedasama ihkab ka tänane ajas ja ruumis kulgeja, olgu noor või vana. Album on pühendatud andekale lauljale-muusikule Ruth Reesele. Nii head, intiimset ja südamesse minevat spirituaalialbumit ei mäletagi. 10 punkti.