Kristjan Randalu

31. märts 2009

“Desde Manhattan” on meeldiv segu džässist ja rahvamuusikast, bebopist ja mustlasviisidest, kaunitest ballaadidest ja ürgsest loitsust.

Kristjan Randalu on aktiivne muusik, kes käed rüpes ei istu. Jõulujazzil esines ta ansambli Transatlantic Collective liikmena. Nüüd aga on põhjust rääkida juba uuest plaadist, kus Randalul seekord kanda liidri roll. Plaadi nimi on “Desde Manhattan” ja sellel musitseerivad lisaks Randalule Stephan Braun, Antonio Miguel ja Bodek Janke. Kaks viimast peaksid Eesti publikule olema tuttavad Randalu-Sisaski projektist “Jäljed”.

Võrreldes Transatlantic Collective’iga on Randalu astunud kaks sammu maailmamuusika poole. “Desde Manhattan” on meeldiv segu džässist ja rahvamuusikast, bebopist ja mustlasviisidest, kaunitest ballaadidest ja ürgsest loitsust.

Multikultuurilise projekti iga liige on plaati tugeva panuse andnud – Bodek Janke joviaalse poolakeelse rahvalaulu ja Antonio Miguel Hispaania taustaga ning ka sakslane Stephan Braun, kes tšellol aitab klaveritrio kõlapilti oluliselt ilmestada. Viimases palas ühineb selle koosseisuga võluv naishääl Olivia Trummeri isikus – kusjuures Trummeri näol on ju tegemist hoopis pianisti, mitte lauljaga.

Üks plaadi varjatud peategelane on kindlasti ka Suur Õun, nagu teda nimetatakse – see “kultuuriline sulatuskatel”, mille pilvelõhkujad plaadiümbrisel kõrguvad. Ja nende taustal “meie mees New Yorgis” (parafraseerides Dexter Gordoni klassikalise albumi pealkirja).

Autor Ivo Heinloo