Kumu ÖÖ täidab muuseumi värske klubimuusikaga

16. mai 2007

25. mail kella 22st toimub taas Kumu ÖÖ, kus üheks ööks on terve Kumu alumine korrus ja sisehoov põneva visuaalkunsti ja muusika päralt. Broken Time Orchestra tutvustab seal ka oma uut plaati.

25. mail toimuvast Kumu ÖÖ’st on saamas iga-aastane kultuurisündmus, mil üheks ööks aastas on terve Kumu alumine korrus ja sisehoov põnevaima muusika ja visuaalkunstide päralt.
Programm toimub läbi öö kolmel laval: fuajees, suures näitussaalis ja auditooriumis. Uksed avatakse külastajatele kell 22 õhtul ja pidu kestab hommikutundideni. Avatud on ka kohvik ja siseõu baaridega ning festivali mõõtu kontsert-peole oodatakse ligi 2000 inimest.

Kumu-poolne ürituse projektijuht Maria-Kristiina Soomre kommenteerib: “Kumu jaoks on Kumu ÖÖ üks aasta tähtsündmusi, mil maja saab tavapärasest hoopis teistsuguse kasutuse, uue hingamise ja uued rütmid. Koostöös ürituse korraldajatega plaanime muuta Kumu ÖÖ oodatud kevadiseks traditsiooniks, pikemas perspektiivis sarnaseks kunstide ja muusika festivaliks nagu Barcelonas sealse kaasaegse kunsti muuseumi MACBAga koostöös toimuv Sonar festival. Meie jaoks on oluline, et publik harjuks Kumus käima erinevaid elamusi otsimas ja oleks valmis siia ikka ja jälle tagasi tulema.”

Muusikavalik saab olema sel aastal avar: Jah Wobble world-beat-dub’ist ja Jimi Tenori stiilide vikerkaarest Mira Calixi minimalistlike elektroonika-sümfooniate ja Islaja abstraktse sürr-folgini.

Alguse on saanud ka üks oluline traditsioon – Kumu ÖÖst on saamas sündmus, kus igal aastal esitletakse ka värskelt ilmunud olulist eesti muusikat. Eelmisel aastal esitles uut plaati Wochtzchee, sel aastal astuvad aga verivärske materjaliga üles koguni kaks kollektiivi: Broken Time Orchestra ning Vaiko Eplik & Eliit.

Kumu ÖÖ-l esinevad:
Jah Wobble & the English Roots Band(UK) – album “Heart & Soul” ilmus 19. märts 07
Jimi Tenor & Kabu Kabu (FIN) – album “Joystone” ilmus 24. aprill 07
Mira Calix (UK, Warp records) – album “Eyes Set Against the Sun” ilmus 15. jaanuar 07
Clark (UK, Warp records)- EP “Ted” ilmus 5. märts 07
Islaja (FIN, Fonal records) – album “Ulual Yyy” ilmus 18. aprill 07
Bola (Skam records) – uus album “Kroungrine” ilmub mais
Bersarin Quartett (GER)
Lubomyr Melnyk (Ukraina)
Vaiko Eplik & Eliit (EST) – uus album “2” ilmub mais
Broken Time Orchestra (EST) – uus album “Surmal on meie jaoks tähendus” ilmub mais
Miss Katrin & Kautechre (EST)
Aivar Tõnso
Siim Nestor
+
videoprogramm “Time.Space.Reflection”

Ürituse kordaminekuks on ühendanud jõud Aivar Tõnso (Hea Uus Heli), Helen Sildna (BDG Music) ja Kumu korraldus-team eesotsas Maria-Kristiina Soomrega. Üritust toetavad Briti Nõukogu, Hansapank, A. Le Coq, hotell Euroopa, Raadio2, Kanal2, Postimees ja Just!.

Täpse programmi leiate veebist www.huh.ee ja www.fbi.ee.

Pilet maksab 250 krooni, alates 21. maist maksab pilet 295 krooni.

Kumu ÖÖl astuvad üles:
JAH WOBBLE, kodanikunimega John Wardle on Briti üks tuntumaid ja nõutumaid bassimängijaid, lisaks ka poeet ja helilooja, kes läinud muusikaajalikku kui Sex Pistolsi laulja John Lydoni (siis veel Rotten) lähedasemaid sõpru ja Lydoni post-Pistols-bändi Public Image Limited bassimängija.
Rahvasuu räägib, et Wobble-nime sai John endale külge Sid Viciousi purjus pominast või teine versioon on see, et nimi iseloomustab tema kõmisevat-võnkuvat bassiliini, mis alati olnud dubi- ja reggaekõlaline. Peale paari plaati läks Wobble Lydoniga tülli ja asus tegelema oma soolokarjääriga tehes koostööd näiteks CAN’i liikmete Jaki Liebezeiti ja Holger Czukay ning U2 kitarristi the Edge’iga.

Wobble soolorepertuaar ulatub popist pseudo-reggae ja abstraktsete eksperimentideni ning on mõjutatud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida pärimusmuusikast. 90-ndatel jõudis singel “Bomba” ka edetabelitesse ja sellele järgnesid koostöö Sinead O’Connori ja Primal Screamiga. Koostööd on Wobble teinud veel artistidega nagu Bill Laswell, Björk, the Orb, Massive Attack, Brian Eno ja Pharoah Sanders. Kumu ÖÖle jõuab Wobble 6-liikmelise live-bändiga the English Roots Band ja oodata on materjali verivärskelt albumilt “Heart & Soul” mis tuli plaadifirma Trojan alt välja 19. märtsil. http://www.30hertzrecords.com/

“Tänavune “Heart And Soul” pidi kirjade järgi olema “tema karjääri kõige inimsõbralikum”. Vahet väga pole – laval viskab Wobble kätteharjutatud noodid tavaliselt prügikasti ja teeb midagi ägedat kohapeal. Viimati olin mingi välismaalase Tallinna-kontserdi eel sama elevil vast Jimi Tenori pärast,” on kommenteerinud Erik Morna, Raadio 2 muusikajuht.

Eesti Ekspressi muusikakriitik Tõnu Kaalep lisab:“Midagi on temas meeldejäävat – selleks on tema bassimäng, lihtne, äratuntav, nagu sügavalt maa alt tulvavad käigud, lihtsad, kuid meeldejäävad kandekonstruktsioonid, millele võib ehitada väga erinevat muusikat, kõigile kättesaadavast poplaulust ükskõik mis rahva folkloori töötluseni, jazz-improvisatsioonist industriaalini, siledast reggaest avangardse dub´ini. Lisaks on Wobble minu jaoks inglaslikkuse võrdkuju, müstikust kunstniku ja luuletaja William Blake´i järelkäija.”

JIMI TENOR & KABU KABU – Viimase 15 aasta kestel Berliinis, New Yorgis, Londonis ja Barcelonas elanud rahvusvaheliselt tuntuimat soome muusikut Jimi Tenorit võib tänapäeval pidada pigem maailmakodanikuks. See üks omanäolisemaid popstaare on tänu oma isikupärasele loomingule ja ekstsentrilisele isiksusele omandanud ka Eestis kultusartisti maine.

Kõik katsed Jimi Tenori loomingut liigitada on juba ette ebaõnnestunud. Olgu selleks siis industriaalse funk´i, lo-fi lounge popi, jazz´ist house´ini klubimuusika viljelemine, soulballaadide laulmine või koostöö sümfooniaorkestritega, mitte kunagi ei ole tegemist stiilipuhta lähenemisega.
JT saladus peitubki just eelkõige esmapilgul kokkusobimatute asjade hingestamises. Sama kehtib ka esinemiste kohta, mille näol ei ole tegemist kavandatud show´ga vaid pigem loova lavalolekuga. Erki Luuk iseloomustab (Postimees 21.10.1999) tabavalt Jimi Tenorit kui meest, kes kord juba lavale sattununa täidab kogu ruumi: “Tenor, pea ees, Hammond-orelisse sööstmas, süntesaatoritel nagu rööbaspuudel hooglemas. Tenor oreli kallal: Tenor all, orel peal. Tenor eelkõige muidugi lava peal. Tenor mikrofoni kugistamas. Tenor mis iganes – the general idea.”

Mees nagu orkester stiilis esinemised on JT enese jaoks tänapäevaks ammendunud. Olles vaimustunud suurte kollektiivide koostoimel sündivast kõlapildist on olnud ka viimaste aastate projektid seotud orkestrite ja bigbändidega. Sel korral esineb JT koos kuueliikmelise saateansambliga, millesse kuuluvad Lääne-Aafrika muusikutest koosnev trio Kabu Kabu (Ekow Alabi Savage; Famson Akinola; Patrick Frankowsky) ja juba varasematestki koosseisudest tuttavad Juha Kortehisto, Ilkka Mattila, Tero Lindberg.
Kontserdil esitletakse just äsja ilmunud uue albumi “JOYSTONE” materjali. Lisaks ilmus käesoleva aasta aprillis ka laivalbum JIMI TENOR & RHYTHM TAXI “Live In Berlin”. Seega toimub Jimi Tenori seekordne Tallinna kontsert tema järjekordse loomingulise kõrghetke valguses.
www.jimitenor.com

MIRA CALIXi nime taga on Lõuna-Aafrikas üles kasvanud ja hiljem Inglismaale elama asunud Chantal Passamonte, kellest on kujunenud hetke muusikapildis üks omanäolisemaid artiste, keda pole võimalik liigitada ühegi žanri ega koolkonna alla. Ka oma niigi eklektilise suunitlusega leibeli Warp artistidega võrreldes on Mira Calix üsnagi erandlik.

Ta sattus muusika juurde pärast kunsti- ja fotograafiaõpinguid. Esialgu tegeles heliloominguga töö kõrvalt Warp Recordsis kuni päevatöö hakkas segama ja albumi avaldamiseks võimaldas leping oma senise tööandjaga keskenduda ainult loomingulisele tegevusele. Tänu sellele valmis aastal 2000 debüütalbum “One On One”.

Praeguseks on kunagiste katsetuste baasilt alustatud tegevus muutunud üsnagi kindlakäeliseks ja suurejooneliseks, hõlmates mastaapseid koostööprojekte nii akadeemiliste muusikutega kui ka teiste kunstivaldkondade esindajatega. Näiteks koostöö London Sinfoniettaga ning ansambel Alexander´s Annexe´iga, kuhu kuuluvad veel pianist Sarah Nicolls ja helidisainer David Sheppard.

Käesoleva aasta alguses ilmunud uus album “Eyes Set Against the Sun” kõlab ajatumalt kui kunagi varem, sisaldades nii orkestraalseid neoklassika mõjusid, kammerlikke klaverimotiive kui ka erinevaid elektroonikanüansse vürtsitatuna intiimsete vokaalipartiidega. Mira Calix´i ülimalt personaalne ja detailirohke looming on inspireeritud kõikvõimalikest esmapilgul märkamatutest imelistest pisiasjadest meie ümber ning mõjub seetõttu ka oma kohatistes äärmuslikemates väljendusvormides üsnagi koduselt ja nauditavalt.
www.miracalix.com, www.warprecords.com

CLARK avaldas oma debüütplaadi “Clearence Park” Warp Records all aastal 2001 samaaegselt õpingutega ülikoolis. Segades läptopisaunde süntesaatori ja töödeldud igapäevahelidega, loob Clark intensiivse ja omanäolise helipildi, mis kõlab kohati kui loodusnähtuste sünteetiline väljendusviis. 2006. sügisel ilmus uus album “Body Riddle”, mis jõudis ka Warp’i poolt valitud aasta parimate albumite hulka.

Pärast vahepealseid stuudiokatsetusi on Clark jõudnud silmnähtavalt uuele tasandile olles senisest meditatiivsem ja lihtsam, samas aga palju värviküllasem oma peentes meloodia- ja rütminüanssides, mis sünnivad töödeldud trummide, hingekriipivate poognatõmmete, käeplaksutuste, inimhäälitsuste ja harfi abil. See album tõstab Clark’i Warpi erilisemate talentide hulka. “Ted EP” ilmumisele märtsis järgneb suve lõpuni kestev kontserttuur koos live-trummar Wakefield Alviniga, mille raames jõutakse nii Sonar Festivalile kui Kumu Ööle.
www.myspace.com/throttleclark

ISLAJA on Helsingis elav noor videokunstnik ja muusik Merja Kokkonen, kes käesoleva aasta märtsis avaldas oma kolmanda albumi “Ulual Yyy”. Juba oma esimese albumiga “Meritie” (Fonal 2004) leidis ta positiivset vastukaja mainekates rahvusvahelistes meediaväljaannetes nagu The Wire, Dusted Magazine ja WFMU. Järgmine album “Palaa Aurinkoon” ainult süvendas seda tähelepanu.

Islaja salvestab oma muusikat kodus kasutades kõikvõimalikke erinevaid instrumente, millele lisandub soomekeelne vokaal, asjaolu, mis tundub pigem süvendavat nii tema kui ka kogu viimastel aastatel omaette kultusobjektiks kujunenud Fonal recordsi ümber koondunud nn folkpsühhedeelia koolkonna eksootilisust ja salapära kuulajatele üle maailma.
www.fonal.com, www.islaja.com

BOLA on Darrell Fitton Manchesterist, kes avalikkuse ette ilmus 1995.a aastal Warp Recordsi kogumiku “Artificial Intelligence II” vahendusel. Sellel avaldatud “Blipsalt” kõlas küllaltki sarnaselt tolleaegsete elektroonikastseenil suunanäitajateks olevate Warp´i artistide loominguga.
Darren Fitton oma Bola projektiga läks siiski oma teed ja avaldas debüütalbumi “Soup” 1998.a. Skam´i all. Sellest on kujunenud nn IDM-i (intelligent dance music) üks klassikalisi albumeid Boards of Canada “Music Has The Right To Children” ja Autechre “Incunabula” (NB! Darren Fitton oli selle albumi kaasprodutsent) kõrval. Tänaseks on Bola avaldanud veel kolm albumit, mis jätkavad “Soup”-il alustatut.

Bola looming on erinevalt elektroonikamaailma üldisest eksperimenteerimishuvist üsnagi lihtne ja ilma üleliigsete lisanditeta ning seda mõjuvam. See on analoogse ja sooja kõlaga, atmosfääriline ning harmooniline ja üsnagi meloodiakeskne, kuid rütmika annab ka võimaluse selle nautimiseks väljaspool kodust tugitoolikeskkonda mõnel parimat liiki tantsupeol, kus tempo kiirendamine pole inimeste tantsitamiseks kõige olulisem kriteerium. Kumu Öö-l esitleb Bola oma mai lõpus ilmuva uue albumi “Kroungrine” materjali.
www.skam.co.uk, www.myspace.com/bolafans

BROKEN TIME ORCHESTRA on überfusioon murtud rütmidest, soulist, p-funkist, akustilisest soundist ja elektroonilisest helipildist – keeruline kirjeldada – seega parem kuulata.
BTO tuumiku moodustavad Taavi Kerikmäe ja Priit “Julm” Juurmann. Lisaks neile osalevad ansambli salvestustel ja kontsertidel külalismuusikud. Kumu ÖÖ ajaks on ilmunud ka BTO uus album “Surmal on meie jaoks tähendus”, mille eksperimenteeriva, vaimselt ning emotsionaalselt tugevalt sisekaemusliku suunaga materjal on kindlasti uus tase BTO loomingus.
http://www.julm.ee/

VAIKO EPLIK & ELIIT – Eliidi kõige parema definitsiooni leiab nende esimese plaadi vahelehelt: “Eliit on vabatahtlik muusikaline rühmitus, mis koosneb kõigist, kes ennast Eliidi osana tunnevad, tee sinagi oma Eliidi plaat… liitu meiega!!!”
Kollektiivi Eliit debüütalbumil on lihtne pealkiri “1” ja sellel osalevad kohalikus rockmuusikas, teatris ja kirjanduses tuntud tegijad – Vaiko Eplik, Jaan Pehk, Aapo Ilves, Chalice, Kristel Eplik, Evelin Pang ja Taavi Tammearu. See on üks võimalik Eliidi koosseis, Tallinna ja Tartu publik on näinud neid mitmeid.

“Eliidis on muusikalise ambitsiooni realiseerumine, kaleidoskoopiline pop-eepos, mille lõppedes on selline tunne, nagu oleks karusselli pealt maha astunud – adrenaliin on üleval, kerge õhetus näos, kõhus keerab, ja tahaks kohe ühe tiiru veel teha. Eesti Brian Wilson? Äkki polegi üle pakutud,” ütleb Tristan Priimägi Eliidi esimese albumi kohta.
Kumu ÖÖ’l esitleb Vaiko oma andeka sõpruskonnaga albumit nr. 2, millest kriitikute-kuluaarides muidugi juba ülivõrdes räägitakse. “Plaat tuleb faking hea ja lavale tuleb… absoluutne eliit!” on ka Vaiko veendunud ja lubab kindlasti emmata Kumu ÖÖ-l Jimi Tenorit, kes, nagu selgub, on üks ta ammuseid lemmikuid.

LUBOMYR MELNYK – Klaverivirtuoos ja innovaatorlik helilooja Lubomyr Melnyk on sündinud ukraina põgenike peres 1948., üles kasvanud Kanadas ja elab hetkel Rootsis. Tema tähelepanuväärseimaks saavutuseks on 70. aastatel loodud ainulaadne mängu- ja komponeerimistehnika – jätkuvtehnika (continuous technique), mis on tal võimaldanud püstitada ka 2 maailmarekordit nii klaverimängukiirenduse kui ka kestva kiiruse osas mängides 19,5 nooti sekundis ja 93650 individuaalset nooti tunni kestel keskmise kiirusega 13 nooti sekundis kummagi käega eraldi.

Neist arvnäitajatest on siiski tunduvalt olulisem jätkuvtehnika poolt nii kuulajas kui ka mängijas tekitatud eriline piirideta seisund. Tema heliloomingu ämbientlik sugestiivne ilu on võrreldav veevulina hüpnootilise kulgemisega ja sobib ideaalselt sellisena muusikateraapia valdkonda.
www.lubomyr.com

BERSARIN-QUARTETT on Saksamaalt, Münsterist pärit Thomas Kücher´i uus projekt, mille debüütalbumi “Lidar Productions” avaldamine on kavandatud 2007.a. hilissuvele. Vaatamata olematule minevikule kõlab Bersarin-Quartett hetke muusikapildis aga niivõrd värskelt ja loomulikult, et talle võib julgelt ennustada helget tulevikku.

Projekti nimi on seotud kommunisti Nikolai Bersariniga, kes hukkus mootorrattaõnnetuse läbi 41-aastaselt Berliinis 1945.a. Seda tuleks mõista saksa termini “ostalgie” tähenduses, mis on tuletatud sõnadest “nostalgia” ja “ost” viidates sotsialistlikule ja ida mõjudega minevikule, aga seda ilmselt postmodernistlikus kontekstis ja teatud irooniaga. Muusikaliselt sobib Bersarin-Quartett´i maailm neile, kes tunnevad rõõmu kurbusest. Lihtne orkestraalne kõlapilt kohatiselt seotud pehmelt kulgevate rütmitaustadega loob lummava filmiliku reaalsuse, mis viib kuulaja kujutlustes kõige ajatumate igatsuste ja mälestuste dimensiooni.
www.myspace.com/bersarinquartett

MISS KATRIN & KAUTECHRE – Vallatu elektroduo, mille taga on viimase kursuse filosoofiatudengid Katrin Parbus ja Kaur Garšnek, kes Kumu ÖÖ toimumise ajaks on tõenäoliselt juba oma õpingud lõpetanud.
Kõik sai alguse loost “Peppermint Is Unisex” ehk “Piparmünt teeb uniseks”. Kaur kirjeldab lähemalt:”Lugu sündis Katrini korteris Tartus sellest, et juues piparmünditeed, ütles üks meist eestikeelse fraasi, teine vastas inglisekeelsega. Sõna “unisex” tõi automaatselt meelde Dopplereffekti, Kraftwerki ning robotliku aseksuaalsuse, mis Dopplereffekti puhul on paradoksaalsel kombel seotud just igasuguste seksuaalsete ülereageerimiste ja veidrustega. See tundus naljakas ning tekkis mõte teha taoline dirty electro´t parodeeriv lugu. Siit sõnad, kuid loo edenedes hakkas see elama oma elu.”

Duo lühike debüütlaiv jätkab eelpool kirjeldatud lõbustõsist suu itlust ning tõotab tulla detroidi techno, elektro ja idm-i suunaline, haarava ja tantsulise rütmikaga ning heakõlaliste harmooniatega.

Videoprogramm “Time.Space.Reflection”
Rahvusvaheline video-performance´ide festival INPORT (www.inportfestival.tk) esitleb KUMU ÖÖ raames eriprogrammi “Time.Space.Reflection”.
Kui reeglina on video kellegi “subjektiivne” sündmuse kadreerimine aeg-ruumilises kontekstis, siis video-performance´i puhul pole tegemist ainult lihtlabase dokumenteerimisega, vaid teost “luues” arvestab kunstnik juba selle jäädvustamisega. Videokaamera on allutatud kunstiteose vormile ja ideele, väljendamaks komponeeritud ruumi esteetilist taotlust. Kaamera objektiiv on omamoodi peegel, mis igavikuliselt talletab muutused ajas ja ruumis.

Manipuleerides hilisemas järeltöötluses selle kontekstiga, loob kunstnik unenäolise pildirea, mida vaataja “ikonoloogiline” teadvus tõlgendab lähtuvalt oma kultuurilisest pärandist.

Kumu ÖÖl kavas ka:
Pernille Spence (Inglismaa) “Kinaree” (2003)
Andrew Bucksbarg (USA) “Chair” (2002)
Diegonante (Hispaania/Saksamaa) “Zwischen” (2006)
Justene Williams (Austraalia) “Red Foto” (2005)
Suka Off (Poola) “Xy Sex” (2004)