Kuuba jazz on kullaauk tänu haridusele

04. veebruar 2003

Ajalehes Chicago Tribune kirjutas Howard Reich Kuuba jazzmuusikat ülistava artikli, väites, et isegi viletsatel vene pillidel suudavad Kuuba-Sovjeedi süsteemi noored jazzimeistrid luua suurepärast muusikat.

Howard Reich sattus vaimustusse muusikahariduse süsteemis Kuubal ja ta kirjeldab, kuidas teismelised mängivad muusikakoolis vanadel viletsatel vene pillidel selliselt, mida nende vanuse kohta oodata ei oskaks – nii klassikat kui jazzi. Klassiruumid näevad välja sellised, nagu poleks neid värvitud pärast Fidel Castro võimule pääsemist aastal 1959. Kuid Kuuba muusikahariduse süsteem toodab ja on Reichi sõnul tootnud herkulesliku tehnikaga muusikuid, sealjuures on selles haridussüsteemis väga oluline koht ka jazzil. Üks, mille artikli autor eraldi välja toob, on see, et 60ndate alguses käis Kuubal õpetamas palju kompetentseid nõukogude muusikaõpetajaid, tuues endaga kaasa seda pedagoogilist pärandit, mis alates 19. sajandist on tootnud hulga muusikavirtuoose. Selle õpetuse mõju jazzmuusikas võib hinnata niisuguste kuuba jazzikuulsuste järgi nagu Gonzalo Rubalcaba ja Chucho Valdez. Mõlemad on vähehaaval võitnud tunnustuse Ühendriikides kui kuuba jazzmuusika suured mõjukad meistrid. Ometi on kaubandusembargo hoidnud rahvusvahelisest tunnustusest eemal hulga häid muusikuid Kuubalt. Seda enne 1999. aastal maailmabuumi tekitanud filmi «Buena Vista Social Club», mis tegi kangelasteks grupi veteranmuusikuid. Sealt kerkis ka küsimus, et kui polnuks kaubandusembargot USA-ga, võinuksid Kuubalt pärit muusikut hoopis rohkem tooni anda Ühendriikide muusikaturul suureks paisunud latiinobuumis. Artiklis tutvustatakse 44-aastast jazzpianisti Eman Lopez-Nussat ja Amadeo Roldani nimelise konservatooriumi tegevust. «Need noored seal on nii nappide vahenditega nii kaugele jõudnud,» kommenteeris olukorda Kuubal andekate noortega meistriklassi teinud Danilo Perez. «Nende kirg muusika vastu on uskumatult suur.» Kuuba jazzihariduse omapäraks ja suureks plussiks peetakse sedagi, et õppureid julgustatakse igal võimalusel ja hästi sageli esinema publiku ees, et tekiks esinemisjulgus ja oskus suhelda kuulajaga. Chucho Valdez, kes ristas nõukogude muusika kuuba omaga ja kes 70ndatel asutas ansambli Irakere, osutab sellele, et isolatsiooni tõttu oli Kuuba jazzirevolutsioon neil aastatel omapärane ja seepärast ka huvitavate folkloorsete sugemetega, mida väga palju ei häirinud tollased trendid jazzmuusikas.