Läti jazzi tulevikutegijad kõrvuti maailma tippudega Riias

10. juuli 2006

3.-9. juulini peeti kuumust trotsivas Riias rahvusvahelist jazzifestivali RIGAS RITMI. Dianne Reeves, Omar Sosa, Nguyen Le ja Latin Groove Orquestra kõrval sai kaasa elada ka kohalikele jazziartistidele. Toimus Läti jazzi tutvustav kontserdisari üle ilma Riiga sõitnud jazzfestivalide korraldajatele. Loe Ester Eggerti muljeid.

6.-9. juulini viibis Rigas Ritmil jazzkaar.ee reporter Ester Eggert. Järgnevalt vahendame Estri reisimuljeid.

6. JUULI: Silvana Malta, Dianne Reeves, Dominique Eade

Rigas Ritmi kolmas päev tõi kuulajani erineva kaliibriga vokaalset jazzi juba tuntud ja veel tunnustamata lauljatelt.

Päeva alustas Silvana Malta ja perkussiooni spetsialist Airto Moreira oma bändiga. Veidi rohkem kui aasta tagasi külastas sama koosseis ka Tallinna ja ega nüüdseks palju muutunud ei olnudki peale selle, et publiku ette astus uus noor kitarrist. Silvana Malta kuum brasiiliapärane vokaal küttis küll üles Riia Kongressikeskusesse kogunenud kesise rahvahulga, kuid Airto Moreira vapustav rütmitunnetus oli siiski see täpp i peal, mis tegi kontserdist meeldejääva sündmuse.

Kohe pärast brasiillaste lavalt lahkumist tehti väikeses saalis algust nn “vahepalaga”, mis hoidis publikut erksana kahe suure kontserdi vahel. Mõned päevad varem Rigas Ritmil oma kvartetiga üles astunud veetlev New England Conservatory hääle ja improvisatsiooni õppejõud Dominique Eade oli tegelenud kolmeteistkümne noore läti lauljaga. Tulemuseks pooleteisetunnine kava, kus jõudsid üles astuda kõik esinejad koos ning seejärel ükshaaval rütmisektsiooni saatel. Esitusele tulid peamiselt kuulsad jazzistandardid nagu Misty ja Beautiful Love, mille sekka eksis ka popp-lugusid ning Broadway klassikat. Noorte vokalistide tase oli erinev, kuid nii mõnedki neist võiksid juba paari aasta pärast pakkuda nii mõndagi.

Õhtu lõpetas festivali peaesinejate hulka kuuluv staaride staar Dianne Reeves. Mõned kuud tagasi Tallinnas kahe kitarristiga käinud lauljatar astus siin üles trioga, kuhu kuulusid pianist Peter Martin, trummar Greg Hutchinson ning bassist Reuben Rodgers. Reevesi võimas ja suure ulatusega hääl ei saa küll kunagi pettumust valmistada, kuid traditsioonilise koosseisuga ei kaasnenud põnevust. Ehk oli asi selles, et muusikute isikupära ei saanudki ju sedavõrd esile tungida. Standardite üliprofessionaalsest esitamisest üksi meeleolu tekitamiseks lihtsalt ei piisa. Lauljatari kavva oli värvikate ja kaasakiskuvate lugude kõrvale lisandunud kahtlaselt palju armastust ülistavaid ballaade, mis kohati osale publikust uinutavalt mõjusid. Ometigi teenis Dianne Reeves tema auks püsti tõusnud publikult tulise aplausi.

7. JUULI: GG Choir, Save Us, The Briefing, Yasmin Levy, Cosmos, Latin Groove Orquestra

Festivali neljanda päeva avasid kohalikud artistid, kes astusid üles läti muusikuid tutvustava programmi ehk showcase´i raames. Selle eesmärgiks oli tutvustada ja populariseerida kohalikke huvitavaid interpreete. Tempoka alguse programmile kindlustas GG Choir – noortest lauljatest ja pillimeestest koosnev gospelkoor. Nende kava oli mitmekesine, küündides vaimulikest viisidest kuni poppmuusikani. Koosseisu dirigent, klahvpillimängija ja vaimne juht Gunars Kalnins pakkus Riia Kongressikeskuse väikesesse saali kogunenud publikule vaatemängulisust sätendava mantli, päheseotud turbani ja temperamentse liikumisega.

GG Choiri järel astusid lavale veidi veidike vanemat põlvkonda esindavad muusikud koosseisuga Save Us. Tõepoolest, päästa tulnuks kedagi kindlasti – eeldatavasti siiski publikut. Esimene pool kavast möödus ilmetu instrumentaalse omaloomingu tähe all. Igavus igavuseks, aga kontserdi teine osa ajas juba naerma. Lavale tuli ka vokalist – vanem härrasmees, kes kähises mikrofoni Duke Ellingtoni tuntud teost „Satin Doll.“ Hämmastaval ning hävitaval kombel laulis ta veel tükk aega ning lõpetuseks avas lausa märkamatult enda särgi nööbid nii, et nähtavale ilmus vetruv õllekõht.

Eelnenud muusikalise ja visuaalse hävingu taustal kõlas noortest muusikutest koosnev The Briefing nagu õnnistus. Kristina Šmite meeldiv vokaal tõi publikuni kaasakiskuvad laulud. Bänd ise nimetab end küll acid jazzi esindajaks, kuid sellega nad ennast ei piiranud – esitati ka klassikalisemat jazzi ning poppi. Šmite hääle kõrval paistis silma veel bassist Raimonds Dobelise loodud groovivad käigud. Õigupoolest on The Briefing juba Lätis üsnagi tuntud, aga noored oleksid kindlasti meelepärased ka eesti publikule.

Nii sai showcase selleks päevaks läbi ning suures saalis astus üles juudimuusikat flamenkoga segav Yasmin Levy. Esitatud laulud olid kõik ligi 500 aastat vanad, aga see ei tähendanud, et igavad. Armastuslaulud vaheldusid humoorikatega ning iga teose kohta oli Levyl rääkida oma lugu. Saatebändile andis kõige enam värvi Iisraelist pärit kitarrist Yechiel Hasson, kes tõigi akustilise kitarriga muusikasse Andaluusia flamenko maiku.

Samaaegselt maailmarütmidele lõbustas väikses saalis publikut eesti rahvale vägagi tuntud a cappella koosseis Cosmos. Seegi kord ei pidanud pettuma – mehed olid oma tuntud headuses.

Õhtule pani kuuma punkti Latin Groove Orquestra. Bändi näol ei olnud siiski tegemist tüüpilise a la Buena Vista Social Club muusikaga. Lood kõikusid latiino gruuvist kaasaegse jazzini. Trompetist ja laulja Alexander Abreu Maresa ning saksofonist German Velazco olid tõepoolest väsimatud solistid kogu pea kahetunnise kontserdi vältel. Kuigi pikad lood kippusid vahepeal väsitavaks, tänas kohalik publik rahvusvahelist koosseisu omalt poolt tulise aplausiga.

8. JUULI: Jazz Within, Cruise Control, Patina ja Biruta Ozolina, Dhafer Youssef ja Nguyen Le, Omar Sosa, Intars Busulis

Viies ning ühtlasi viimane täismahus algas showcase programmiga. Esimesena astus lavale noortest jazzmuusikutest koosnev Jazz Within, mis tõi publikuni tuntud standardid meeldivates ja mitte liiga keerukates arranžeeringutes. Silma paistsid Konstantīns Jemeļjanovsi sujuv trompetikäsitlus ja Stanislavs Judinsi kontrabassisoolod.

Järgnenud Cruise Control avas enda esituse küll Miles Davise “So Whatiga”, kuid noored olid rohkem klubimuusikale orienteeritud. Arenemisruumi neil veel kindlasti jagub – Julija Zakirova vokaal ei olnud väga veenev, lood ei olnud meeldejäävad ning puudus kaasakiskuv biit.

Selle eest tegid kõik eelnevad puudujäägid tasa Biruta Ozolina & Patina. Etnojazz oli publikule lihtne ja põnev kuulata. Taolist muusikat ju iga päev ei kohtagi. Biruta Ozolina võiks pidada koosseisu rahvamuusika elemendiks, samal ajal kui saksofonist ja klarnetist Indrikis Veitners vürtsitas meditatiivset, kuid siiski tempokat esitust jazzvürtsidega.

Nii lõppes showcase ja suures saalis algas oudimängija ja laulja Dhafer Youssefi ning maailmakuulsa kitarristi Nguyen Le kontsert. Duo muusika tegi põnevaks erinevate kultuuride segunemine – kohtusid Vietnam ja Dhafer Youssefi Tuneesia sufi pärand. Youssef ja Le ei püüdnudki muusikat väga keerukaks ajada – kitarrist lisas aeg-ajalt sämpleid, mis tekitasid esitusse tuttava ja kaasakiskuva biidi. Selle peale laulis Youssef oma tohutult võimsa häälega ning Nguyen Le omalt poolt mängis meeldejäävaid kitarrifraase.

Pärast läti laulja Intars Busulise tempokat ülesastumist väikeses saalis jõudis järg festivali viimase võimsa kontserdini Riia Kongressikeskuses. Lavale astus siinmailgi populaarne Omar Sosa. Kuuba pianist, kes segab oma afrokuuba juuri kaasaegsete helidega, võitis jällegi publiku südamed. Sosa tegi showd – mängis jalaga klaverit, tantsis ja muidugi jooksis lavale ringi peale. Küsitavaks jääb ainult kogu selle jandi ja klimberdamise muusikaline väärtus, kuigi dünaamilises plaanis jagus meisterlikkust küll. Igal juhul rahvale meeldis – kokku taoti saali sisenemisel saadud kivikesi, tantsiti vahekäikudes ja röögiti vaimustunult. Braavo, showmees Sosa pani festivalile võimsa punkti.