Lambert viis sisekosmosesse ja pani peas lilled kasvama

27. aprill 2016
Minna Sild

Teisipäeva, 26. aprilli õhtupoolik ei olnud kaugeltki tavaline. See läheb ilmselt mitmete Jazzkaare külastajate seas ajalukku õhtuna, mil nad kuulsid esinemas Lambertit. Lambert ei pakkunud lihtsalt kontserti, vaid lõi terve elamuse.
Lavale astuvad kolm maskides meest ning see, keda neist Lamberti nime all teatakse, lausub: „Hello Tallinn. Don’t panic!“ Kontserdi meeleolu on sündinud. Lambert näitas, et on meisterlik tervikuks sulanduvate kontrastide looja. Tema klaverimuusika on meditatiivne ja hingematvalt ilus ‒ kohe nii ilus, et tahaks selle saatel oma isiklikku sisekosmosesse lennata. Kuid iga paari loo tagant, mil saalis viibijad olid silmad kinni ringi lennelnud ja nii mõnigi juba päris kaugele ära lennanud, tõusis Lambert klaveri tagant püsti ja lausus mikrofoni oma näo ees oleva maski kumina saatel niivõrd kohmetuid ja humoorikaid vahetekste, et naeru ei olnud võimalik tagasi hoida. See oli ideaalselt doseeritud kombinatsioon taevasse tõstvast muusikast ja maisetest naerupahvakutest, millest viimast reeglina rahulikel jazzikontsertidel ei kuule.
Lisaks kutsus Lambert eestlasi üles väljendama kõiki emotsioone, mida muusika tekitab – hõikuma ja oma elamusi väljendama. Sellega mindi julgelt kaasa, mis saalis- ja lavalviibijate vahel veelgi soojema tundevahetuse tekitas.
Muusika oli vabastav. Naer oli vabastav. Maski taga peituva isiku samaaegselt müstiline ja maiselt lihtne olemus oli vabastav. Aeg-ajalt oli ümberringi kuulda, kuidas keegi ohkas, justkui andes sombuse ilma raskuse endast välja, hingates seejärel sisse Lamberti lendlevat kergust. Peas hakkasid kasvama kevadised värvilised lilled ja ajufloora sai värskendust.

 

Kontserdikülastajate elamusi uuris veebireporter Minna Sild.

 

Katrin (37), filmikunstnik: „Ma ei ole nii ilusat muusikat väga pikka aega kuulnud. Panin pidevalt silmad kinni ja mõtlesin, et kui teeksin filmi, siis milline stseen parasjagu oleks – kas lendab õhupall, kas ma keerutan ümber posti, kas on tuuleiil, kuhu pilved liiguvad. Täiesti vapustav! Tohutult südantpuudutav ja hingelammutav. Väga hea valik Jazzkaare poolt see artist meie ette tuua.“

 

Aleksander (67): „Kontsert oli huvitav. Kui mina silmad kinni panin, tuli mulle meelde Käbi Laretei „Vihmapiiskade sonaat“ ‒ raamatust, kus ta kirjutab klaverimängust. Seletamatul põhjusel meeldis mulle veel kõige rohkem lisalugu.“

 

Silver (29), reklaamindus: „Kõrged ootused ja kontserdile eelnenud nädalatel ebamõistlikult sage Lamberti materjali kuulamine ei suutnud elamust rikkuda ‒ üllatas eelneva kiuste positiivselt. Minimalistliku ja lihtsa üldmulje varju oli peidetud aukartust äratav hulk leidlikke detaile. Anonüümne artist oli publikuga suheldes üheaegselt pisut arglik ja ebalev, samas enesekindel ja väga humoorikas, mis meenutas tema muusikas läbivat motiivi mängida vaikuse ja valjususe piiridel.“

 

Heili (29), füsioterapeut: „Sain tõelise vau-efekti osaliseks. Sattusin juhuslikult ja viimase hetkeni ebakindlalt siia kontserdile, kuid just nii parimad asjad juhtuvadki. See elamus ületas kõik. Hämmastavalt kaunid, kunstilised, hästi sulanduvad näomaskid, mis tekitasid põnevust, ilu ja ka lihtsalt harmooniat laval. Siis loomulikult klaver. Sinna võis uppuda. Tundsin kohe alguses, et oeh, ma saan hingata. Ja hingamine oli hea. Nii pehme ja ilus kõla. Lisaks veel absoluutselt vastupandamatu huumor, mis oli nii tabav, terav, samas peenetundeline ning nauditav. Kõik meeled said tõepoolest nii kaetud. Midagi kõigele (isegi keha sai kõhulihaseid pingutades kerge toonuse osaliseks).“

 

Kenet, melomaan: „Kontseptuaalselt terviklik, minimalistlik ja lihtne väljanägemine, Nilsfrahmilikud humoorikad vahejutud ja kvaliteetne muusika. Isegi mõni möödamängitud noot oli oma kohal. Julgen väita, et 2016. aasta Jazzkaare parim etteaste. Publik nautis ja esinejaga tekkis sünergia.“

 

Anu, graafiline disainer, ja Viire, riigiametnik: „Muljed on väga positiivsed. Lambert tundus ka inimesena väga armas. Nad kõik tundusid väga soojad… Loomad küll, aga ikka väga soojad. Muusika oli voogav ja äraviiv. Vahetekstid tõid jällegi reaalsusesse tagasi, et homme peab ikka kontorisse ja Skype’i tööle minema, nagu Lambert ise naljatles eestlaste kohta. Huvitav, et mis selle maski ikka tegelikult on, lõpuni teada ei saanudki.“

 

 

Lambert
26. aprillil Vaba Laval kell 21.00

 

Koosseis:
Lambert ‒ klaver
Sebastian Borkowski ‒ klarnet
Jason Liebert ‒ tromboon

 

Vaata kontserdi fotosid siit.