Lapsepõlv jätkub muusikas

26. aprill 2015
Liisa Taul

Leidub palju kuulsaid instrumentaalseid jazzipalu, mille meloodiakäikudele on aastakümneid hiljem mõni kuulus jazzlaulja sõnad loonud ja nõndaviisi on lugu teist korda jazzmuusika ajalukku kinnistunud. Kuid vaevalt oleks jazzigeenius Miles Davis eales osanud unistada, et ühel ilusal aprillipäeval kaunistavad tema teost “Freddie Freeloader” kuulsat teemakäiku “Põdra maja” riimid ja Eesti ühe leidlikuma räppari Genka sõnalend.

Just taoline ootamatu ja rõõmus kohtumine leidis aset Jazzkaare viimase festivalipäeva hommikul, kui lastekontserdile “Nu jazz-hop” oli kogunenud saalitäis lapsi ja nende vanemaid. Jazziteadlikumad kuulajad võisid muusikas ära tunda viiteid standarditeks mängitud Thelonious Monki, John Coltrane’i ning ka kontserdil üles astunud saksofonisti Raul Söödi lugudele, teised rõõmustasid (taas)kohtumise üle salmidega eesti lastelaulude kuldvaramust. Õigupoolest juhtus see, mis juhtuma peab, kui suurepäraste jazzmuusikutega liitub Genka ehk Henry Kõrvits, kes toimetas laulutekstidega nagu väike poiss vanaaegse kellaga, mis on ilmtingimata vaja tükkideks võtta, et see siis jälle omamoodi kokku panna. 

Kusjuures, tõeliselt hea muusik pole kadekops – lisalooks võis lavale pudikeelset räppi esitama tulla igaüks, kes soovis, ja nii rikastaski kontserdielamust mitu üllatusesinejat, kelle Genka lahkelt lavale upitas.

Tubli annus nalja igale eale, sekka isalikke õpetussõnu ja suurepärast muusikat, nii pugesid suur jazz ja vaba loominguline vaim väikese inimese hõlma alla ning päev võis rõõmsalt jätkuda.

 

Marta ja Teele (6): Tundsime ära loo “Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh” aga see oli natuke teistsugune – iga sõna oli räpp. Tantsisime ja laulsime kaasa ka.

Marta ja Teele ema: Käime alati Jazzkaarel ja lastekontsertidel, see on ikka kindel valik olnud. Tänane kontsert meeldis väga, oli jälle väike üllatus. Ma arvan, et peabki mitmekülgne olema, arranžeerima ja vaatama laule teise nurga alt – see on väga tore ja täiesti normaalne nähtus.

 

Jaan Erik (10): Kõik lood olid lahedad! Mul ei tulegi praegu meelde ühtegi, mis ei olnud lahe.

Lui (8): Mul ka ei tule meelde.

Jaan Erik: Ma oleksin tahtnud ka lõpus lavale räppima minna, kui Genka kutsus.

Lui: Miks sa siis ei läinud?

Jaan Erik: Ma vaatasin, et mõned nooremad lapsed tahavad ka ja tegelikult tuleb noorematele võimalus anda.

Lui: Jah, sest neil pole veel nii palju elukogemust.

 

Otto Samuel (6): Laval räppida oli lahe! Ma tundsin kõik lood ära.

Aksel (4): Põdral maja metsa sees!

Kaidor (35): See oli jällegi üks suurepärane ja nutikas leid – vanematel oli tore ja lastel ka kihvt. Eks siin oli mäng rohkem räpi ilu peale ja jazz oli pigem selline ilus foon taustaks. Väga kvaliteetne kontsert oli.

Alice (36): Minu arust oli äge see, et kui tavaliselt on lapsel jazzi natuke raske kuulata – räppi on lihtsam, eriti kui on tuttavad lood – siis täna ei saanud võib-olla laps arugi, kui sai selle jazziannuse kätte ja ehk see jääb kuhugi temasse.

Kaidor: Oli väga tantsuline kontsert ja Genka mängis selle eriti mõnusaks. Jõnks on siiani sees. Ja see, kuidas lapsed viimase loo ajal lavale meelitati, oli eriti vahva.

Alice: Mida rohkem saavad lapsed asjast ise osa võtta, seda rohkem see neile meelde jääb ja seda rohkem saavad nad sellest ergutust. Jazzkaare lastekontserte ootavad meie lapsed terve aasta.

Kaidor: Siin ongi järgmine küsimus – kuhu edasi?

 

Leemet (2) ja Marko: Tänavune lastekontsert oli väga lahe, meeldis Leemetile ja meilegi. Kogenud muusikud improviseerisid laval sujuvalt ja eks oli ette mõeldud ka, kuidas lugu minema peab – igal juhul väga hästi kukkus välja.

 

Saara (7): Tuttavatest lugudest oli “Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh”, “Põdral maja”… Olen ise ka proovinud räppida.

Mari-Liis (33) ja Elise (6): Sattusime selle kontserdi peale täiesti juhuslikult. Nukuteatris on kõik etendused ära nähtud, tore on näha midagi teistsugust. Oli väga äge – lastele toimis ühel ja täiskasvanutele teisel tasandil. Lapsed ei jõua võib-olla nii kiiret teksti- ja sõnademängu jälgida, aga nende jaoks oli see lihtsalt äge pidu, kus sai muusikat kuulata ja tantsida. Eriti tore oli viimane osa – ma pole tükk aega nii südamest naernud.

Katri (35): See on hästi tänuväärne, et nii tuntud ja head Eesti muusikud julgevad tulla väikestele lastele esinema, sest neist nõudlikumat publikut ei ole olemas. Mis reaktsioon sealt tuleb, ei tea kunagi. Neil muusikutel aga tuli see väga hästi ja loomulikult välja.

 

Sten (7): Mulle meeldis väga, eriti lõpulaul, see oli natukene lahe. Ja mutionu lugu. Genka muutis seda laulu natuke. Mutionul jäid silmad haigeks, sest ta oli kogu aeg arvutis…

Maris (37): …ja mutionul kadusid sõbrad ära. Karu vist lõhkus ära tema iPadi. Siis läks mutionu loodusesse, märkas, kui palju toredaid asju seal on, ja sai oma sõbrad ka tagasi. Kas oli nii?

Sten: Mhm.

Maris: Me oleme varem ka käinud Jazzkaare lastekontsertidel – siis kui sai erinevaid pille mängida – ja kuna tookord oli nii vahva, siis tulime jälle.

 

Jakob (2): Meeldis päris hästi! 

Jakob (39): See oli meil esimene kord Jazzkaare lastekontserti külastada. Mulle tundus päris suur väljakutse jazzi võtmes lastekontserti teha – jazz pole ju selline tüüpiline laste lemmikmuusika – aga saime väga mõnusa ja hea üllatuse. Ja Genka tegi oma asja väga hästi, pikkis ka vanematele inimestele huumorit sisse. 

Koit (29) ja Kevin (2): Kusjuures kontsert oli ideaalsel kellaajal, just enne lõunat ja magamaminekut, kui lapsed on veel energiat täis.

Jakob (39): See oli ka äge, et siin  [Vaba lava fuajees] oli lastele lisameelelahutust.

Jakob (2): Ma sain ka autoga sõita!

 

Lastekontsert „Nu jazz-hop“

25. aprillil Vabal Laval

 

Koosseis: 

Henry Kõrvits – vokaal 

Raul Sööt – saksofon

Joel Remmel – klahvpillid

Heikko Remmel – kontrabass

Kaspar Kalluste – trummid