Laulev tehnoloogiline revolutsioon Trondheimist

15. mai 2018
Marje Ingel

Ansamblilt Trondheim Voices polnud ma eelnevalt kuulanud ühtki helinäidet, lugesin nende kohta ainult tutvustust Jazzkaare kavaraamatust ja see kergitas ootused tohutult kõrgele.

Kui kontsert algas, selgus, et tegu pole siiski vokalistidega teiselt planeedilt. Maarjamaalgi leidub võrreldava ettevalmistusega lauljaid, näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Anne-Liis Polli käe all vokaalimpro õppe läbinud. Päris samasugust vokaalansamblit meil siiski pole, kuigi koorikultuur on kõrgel tasemel. Võib-olla meeldib eestlastele lihtsalt suuremates rühmades koos laulda?

Olgu eestlastega kuidas on, norralannad ilmutasid ühislaulmises silmapaistvat distsipliini. Esitatav muusikaline materjal ei kujutanud endast midagi erakordset, kuid esitus ise oli täpne ja puhas. Kui seal mõni viga oligi, siis mina (ja ilmselt ka ülejäänud publik) seda ei kuulnud. Nuputasin endamisi, kas helitöö oli tervenisti komponeeritud või oli vähemalt osaliselt tegu improvisatsiooniga? Paradoksaalsel kombel tundus mulle, et säärast muusikat grupi-improvisatsioonina luua oleks mõneti lihtsam kui hoolsalt pähe õppida ja filigraansuseni lihvida. Nii ühel kui teisel juhul on vaikse ja minimalistliku muusika esitamine täppistöö ning Trondheimi hääled on seda tehes tõelisteks vokaaljuveliirideks kehastunud.

Kui olin kontserdi ära kuulanud, jäi küsimus ansambli Trondheim Voices töömeetoditest mind kummitama. Hakkasin otsima lisainfot ja leidsin selle õige pea praegu lihtliikmena vokaalgrupi ridadesse kuuluva Tone Åse kodulehelt, kes aastail 2006–2011 oli ansambli kunstiline juht. Åse on koostanud põhjaliku analüüsi, kuidas terve ansambel tolle perioodi jooksul heliefekte ja lavalist liikumist siduvat uuenduslikku tehnoloogiat katsetas. Tõenäoliselt kasutatakse sarnast tehnoloogiat nüüdki. Uue info valguses hakkasin mõistma lauljate vajadust publiku toole ümber paigutada ning kuulajate keskel ja ümber liikuda. Nimelt võib ruumi teatud piirkonna programmeerida lauljaile, kes sinna sisenevad, mingit heliefekti rakendama ning igale ruumi osale võib määrata erineva efekti. Lauljaile annab see põneva lisavõimaluse juhtida esituse kulgu mitte ainult oma vokaalsete võimete, vaid ka liikumise abil.

Kui viia jutt uuesti kirjutise alguses mainitud kodumaiste lauljate juurde, oleks huvitav näha ka mõnda Eesti vokaalansamblit oma loomingus sarnaseid tehnoloogiaid rakendamas. Milleks paigal tammuda, kui liikumisest võiks sõltuda kunstiline tulemus!

Trondheim Voices
27. aprillil 2018 Vabal Laval

Koosseis:
Sissel Vera Pettersen – vokaal, elektroonika
Anita Kaasbøll – vokaal, elektroonika
Heidi Skjerve – vokaal, elektroonika
Mia Marlen Berg – vokaal, elektroonika
Tone Åse – vokaal, elektroonika
Live Maria Roggen – vokaal, elektroonika
Torunn Sævik – vokaal, elektroonika

Vaata kontserdi pildigaleriid siit.