Laupäev: Tys Tysi lapselik kõla köitis kuulajaid

01. mai 2005

Laupäeval pakkus Taani bänd Tys Tys Sakala suures saalis võimalust vaikselt natuke elu üle järele mõelda, taustaks lapselikult rõõmsameelse naiivse kõla, kuid sügava sisuga muusika. Loe, mida publik kontserdist arvas.

Kuigi Tys Tys meenutas paljudele nii Björki kui ka Sigur Rosi, jäid nad meelde omapäraste ja uutena. Nad mängisid väga rahulikku muusikat, mis väljendas harmooniat, vabadust ja individuaalsust.

See Taani bänd tõstis kuidagi eriliselt tuju, mis jäigi terve kontserdi ajaks väga heaks ja entusiastlikuks. Kõik Tys Tys’i plaadid osteti muidugi peale kontserti kiiresti ära.

Vokalist Maria Loretta Friis jättis endast mulje kui naiselikult tugevast inimesest, kes veedab suurema osa oma elust mõtiskledes ja armastades, nõnda et peaksime temast eeskuju võtma.

Märksõnadeks sellel kontserdil oli vabadus ja sõltumatus. Neli taanlast moodustasid vahva sümbioosi, kelle tegevusi ja omavahelist suhtlust oli lihtsalt nauding jälgida. Kuigi Friisi hääl ja muusika ise mõjus natuke naiivselt, olid laulude sõnad naiivsusest kaugel – teemad olid enamjaolt ühiskonnakriitilised ja segunesid omalaadse satiiriga.

Publiku arvamust käisid uurimas Jazzkaare veebireporterid Karina Vabson, Mari Hiiemäe, Miina Mälgand ja Marit Mihklepp.

Valentina, ajakirjanik: “Ma arvan, et tänane kontsert on mõeldud harrastaja jaoks, aga mis seal salata, muusika oli minu maitse järgi. Väga intensiivsed rütmid suure mõjuga. Bänd meeldis, olles mütoloogiline ja nõiduslik. Nad leidsid vajalikke helinaid, et nende nn koostöö ei kaoks, et kõik säiliks ühtsena. Ma ütleksin, et selline muusika on riskantne, aga neil on väga hea tulemus sellel alal, kuna muusikud töötavad oma žanris väga veenvalt.”

Pilleriin (29), infotehnoloog: “Mulle meeldis, et kontsert oli vahva ja lõbus. Nad käitusid lava peal vabalt, eriti nende ebatüüpiline trummar. Vokalistil oli megahääl, küll meenutas natukene Björki. Kontsert oli ikka džässilik ja sellist muusikat sa iga päev ei kuula ja ei kuule. See ongi hea, et hakkad siis seda rohkem väärtustama.”

Maarika (24), üliõpilane: “Hästi huvitav ja uus, värske. Uut sa mäletad veel kaua aega, see ei unune iseenesest. Hakkad rohkem uurima selles suunas, vähemalt minul tekkis praegu selline motivatsioon. Nõrkusi sellel bändil polnud.”

Maria (20), tudeng: “Minu jaoks olid selles muusikas taani rahvusmuusika elemendid. Mõnusalt eneseirooniline ja koomiline. Mitmekülgne. Aeglast jazzi (nagu nad ütlesid, slow or slower) saab teha ka positiivselt, mitte magamaajavalt igavalt. See aeglus oli varjundirikas nagu Monet’ maalil. Improvisatsioon oli siiras, see, kuidas trummar Aura pudeliga rütmi lõi. Mürabändidel on ju sama point, aga üllatas just see, et aeglast jazzi saab teha sellise mõnusa irooniaga. Puudus pateetilisus, osati enda üle naerda. Laulusõnad ka täiesti omaette maailm, see Kopenhaageni laul oli hea.”

Ullo (21), metalliloom: “Ma pole kunagi ühel kontserdil nutnud ja naernud. Midagi sellist olen väga kaua otsinud. See oligi See. See koht, kus ma tahan olla. Sellest, kust ma tulen. Geniaalne manipuleerimine inimese mõistusega. Lapsepõlv.”

Nunu (71), Mari (64): “Südamlik, lihtne, hooliv. Super. Kohati mingid käigud tuletasid Björki meelde. Me ei oodanud palju, kuid saime palju. Pisar tuli lausa silma. Kuna vokaalil oli pearõhk, siis ei saanud see märkamata jääda. Sobisid suurepäraselt kokku omavahel. Trummar oli põnev, ta ju istus maas.”

Ervin, IT-mees: „Ma ei oska seda sõnades öelda, see oli nii võimas lihtsalt. See viskas vuhhti nii kaugele, et hea, et ma ellu jäin üldse. Kõik olid väga head muusikud ja lauljad ja väga hea sünergia oli, väga soe.”

Piret (48): „Väga positiivne mulje. Minu jaoks on see pisut fookusest väljas muusika, tegeleb selliste marginaalsete asjadega. See on tõesti südantsoojendav tänases maailmas, kus tegeletakse pigem suurte pateetiliste narratiividega. See oli selline lihtne, südamlik ja soe. Teadsin väga täpselt, mida tulin kuulama. Björgilik oli minu meelest, mul tekkis selline seos.”

Ketli (32) kunstimänedžer: “Minule väga meeldis. Vahepeal ka sellist muusikat kuulata on väga põnev. Vokaal oli väga tugev ning samas oli huvitavaid sounde ja rütme. Kokkuvõtvalt väga meeldis.”

Tiina (33), tegeleb meditsiiniga: “See kontsert meeldis mulle väga. Mõnusalt skandinaavialik ja mõnes mõttes oli seal ka ju Björki sugemeid.”

Paula (18) ja Anni (19), õpilased: “Meie jaoks oli see praegu tipphetk terve Jazzkaare jooksul. Ta oli nii kreisi ja samas heas mõttes ükskõikne. Talle ei pidanud midagi andma, sest ta andis kõik ise kätte. See ei olnud selline tavaline traditsiooniline jazz, vaid selline imelik natuke. Tooksime paralleele Beckiga. Selline armas ja kaasahaarav.”