Lenna Kuurmaa austusavaldus üheksakordsele Grammy-võitjale, Kanada lauljannale Joni Mitchellile

25. november 2016
Jaanika Vilipo, Sandra Suurkask, Kaisa Potisepp

Jõulujazz sai helisema juba 21. korda. Selle aasta avakontsert toimus 23. novembril Tallinnas Vabal Laval. Publiku suurt huvi kontserdi vastu näitas väljamüüdud saal ja lisakontsert sama päeva hilisõhtul. Lenna Kuurmaa võttis koos oma saatebändiga uurimise alla Kanada lauljanna Joni Mitchelli loomingu.

 

Üheksa Grammy auhinda võitnud lauljanna, laulukirjutaja, poetess ja kunstnik Joni Mitchell on kindlasti 20. sajandi üks erinäolisemaid muusikuid. Ajakiri Rolling Stones on Joni Mitchelli nimetanud üheks suuremaks laulukirjutaks läbi aegade. Lenna Kuurmaa kui pop-muusikat viljeleva lauljanna jaoks on Jazzkaarel esinemine esmakordne ja Joni Mitchelli muusika vokaalselt kindlasti suur väljakutse.

 

Kontserdi alguses kõlab igatsusest ja armastusest kõnelev jõululugu „River“, mis jääb Joni Mitchelli rikkaliku loomeperioodi algusaastatesse ja on avaldatud albumil „Blue“ (ilmumisaasta 1971). Suurepärase soolo teeb saksofonist Raul Sööt, keda võiks kindlasti üheks õhtu täheks nimetada. Oma peenel helimaitsel ja tehnilistel oskustel laseb ta selle õhtu jooksul mitmel korral soolona särada. Järgnevates lugudes, milleks olid „Chelsea Morning“ (albumilt „Clouds“, ilumisaasta 1969), „Help Me“ (albumilt „Court and Spark“, ilmumisaasta 1974) ja albumi „Blue“ (ilmumisaasta 1971) nimilaul, näitab Lenna vokaalset võimekust, tämbri küpsust ja hääleulatust. Pisut toorelt ja ehedalt kõlades jääb ta iseendaks. Ta ei ole võtnud eesmärgiks jäljendada Jonit ennast, kelle hääles on rohkem värvinüansse.
Kindlasti on Lenna Kuurmaa & Bandi õhtu üks hingestatumaid esitusi lugu „Both Sides Now“ albumilt „Clouds“ (ilmumisaasta 1969).

 

Tundub, et nii saatebänd kui ka Lenna on selle loo n-ö enda omaks võtnud, kõlades puhtalt ja usutavalt. Loo sõnum jääb veel kauaks kõrvu kõlama. Isegi Joni Mitchelli hittlauluks kujunenud „Big Yellow Taxi“ („albumilt Ladies of the Canyon“, ilmumisaasta 1970) jääb seekord varju.
Lenna näitab selle kontserdiga oma suurepärast vokaalset vormi ja võimet adapteeruda teistes muusikastiilides sujuvalt – jäädes siiski iseendaks.

 

Publiku muljeid kogusid veebireporterid Jaanika Vilipo, Sandra Suurkask ja Kaisa Potisepp.

 

Agnes (36), IT: “Kontsert meeldis väga. Tundub ainulaadne, et üks kord tehakse sellist muusikaprojekti. On eriline võimalus näha ja kuulata midagi, mis ei hakka olema korduvkontsert. See idee meeldib väga. Ma ei ole eelnevalt palju kuulanud Joni Mitchelli loomingut, aga nägin hiljuti temast filmi, mis läks eriti hinge. Täna oli tore tema laule ka kuulata.”

 

Andres, insener: “Ma ei ole n-ö muusikainimene, aga meeldib muusikat kuulata. Olen praktiliselt igal aastal vähemalt ühel-kahel jazzikontserdil käinud. Muusika käsitlus ja omas võtmes lähenemine meeldib väga. Kontsert meeldis väga.”

 

Aivi (50), fotolaborant: “Lennalt oli teistsugune kontsert. Ja muidugi mulle väga meeldivad Joni Mitchelli laulud. Väga rahule jäin.
Mulle meeldis see, et Lenna pani ennast muusikasse. Et ta ei jäljendanud lauljana Joni Mitchelli, vaid jäi iseendaks. Jazzkaarel ei ole ma sage külaline, aga tulin just Joni Mitchelli muusika pärast. Muidugi Lenna austaja olen ka.”

 

Rait (24), infotehnoloog: “Ei olnud erilisi ootusi, tulin lihtsalt kohale. Aga väga lahe oli.”

 

Elisabet Reinsalu, näitleja: “Vahepeal nutsin nii palju, et põsed olid pisaraid täis. Oleks olnud vist kojamehi (täpsustus: klaasipühkijaid) vaja.
Puudutas väga lugu „Both Sides Now“. Sellel on mingi lugu, see on niigi väga emotsionaalne. Lenna laulis seda nii ilusasti. Meeldis just see, et nad olid teinud oma versiooni sellest, pannes midagi ekstra juurde.

 

Lihtsalt rõõm on näha, et Eestis on nii palju professionaalseid pillimehi ja on selline vokalist nagu Lenna: kui ta tuleb lavale, siis on ta nagu väike tüdruk, ja kui ta hakkab laulma, siis ta nagu ise muutub muusikaks.

 

Lenna kohta võiks kasutada väljendit, mida öeldakse hea veini kohta – ajaga läheb paremaks. Tal on sellist sügavust tämbris. Mida aeg edasi, seda rohkem seda tuleb. Ei oska muusikat nii hinnata, aga ma hindan seda, mida see mulle südames või hingele tekitab. Mul on tõeliselt hea meel, et tulime kodust välja just sellel pimedal-koledal kaamoseajal. Sest muusika on see, mis annab natukenegi jõudu, et edasi minna.”

 

Eda, lastekaitsespetsialist: “Laulud meeldisid. Lenna hääl on fantastiline. Kõik meeldis. Olen suur Jazzkaare austaja – juba pimemüügist ostsin piletid ära.”

 

Kaire (43), Joni Mitchelli austaja: “Tulin siia oma lapsega, kes kuulas mõned lood alguses ära ja jäi siis magama. Magas kontserdi lõpuni.

 

Mulle tohutult meeldib Joni Mitchelli „Both Sides Now“. See on selline lemmik, et enne kontserti otsisin plaadi välja – kuulasin ja laulsin kaasa. Pisarateni liigutab see laul ja need sõnad. Lenna laulis seda hästi. See tunne, mis seal sees oli, oli midagi nii hingeminevat. „Both Sides Now“ oli minu jaoks tuntum kui „Big Yellow Taxi“. Võib olla on see seotud sellega, mida keegi otsib.”

 

Anu, plaadifirma esindaja: “Tahtsin näha, millega Lenna üllatab. Sain kinnitust, et ta on lauljana kõigeks võimeline.”

 

Ene, ekspordi konsultant: “Lenna suudab iga kord üllatada. Kui ma suvel tema suvetuuri kontserdil käisin, olin positiivselt üllatunud. Ma ootasin muidugi superkontserti, aga tuli veelgi parem. Ja muidugi bänd, see oli tipp.”

 

Ülar (40), puiduvaldkonnast: “Muljed on head. Osa lugusid olid tuttavamad, teised vähem. Mõnus olemine.”

 

Björg (60), Eestis turistina, täiskasvanute koolitaja: “Olen elu jooksul palju Joni Mitchellit kuulanud. Olin üllatunud Eesti muusikute interpretatsioonidest ja seda positiivses mõttes!”

 

Kersti (35), vabakutseline: “Õudselt mõnus oli. Ootasin oma lemmiklugusid ja need ka tulid! Oli näha, et muusikute jaoks oli see oluline esinemine.”

 

Maria (30), õpetaja: “Olin veidi skeptiline, et kas ei lähe Joni sõnumid kaduma. Õnneks ei läinud. Ilus oli!”

 

Triin (27): “Lenna Kuurmaa & Band on üks parimaid bände, keda olen kuulnud. See, kuidas nad suutsid seda kõike kokku mängida, oli midagi maagilist. Olin kontserdist nii lummatud, et ei pannud isegi tähele, kui palju on aega möödunud, ja kohe üldse ei tahtnud, et kontsert lõpeks. Arvan, et kui ma oleks käinud ka tänasel esimesel kontserdil, oleks ma kindlasti jäänud seda ka teist korda kuulama, sest see oli midagi erilist!”

 

Mirjam, laulja-muusik: “Esmakordselt istusin ühel Jazzkaare kontserdil nii tagareas ja ausalt öeldes tundsin vahepeal, et tahaks ette joosta ja bändiga koos tantsima hakata! Minu arvates sobib see muusika Lenna bändile väga hästi. Võiks öelda, et kõige õigem bänd Eestis sellist muusikat esitama. Kiidan ka Lenna häält, samuti tema taustvokaali Maarjat, olen nende mõlema suur fänn!”

 

Maris, laulja-muusik: “Bänd sai Mitchelli lugudega esitamise ja tõlgendamisega väga hästi hakkama. Väga huvitav lüke oli Raul Sööt sisse tuua. Tema soolod olid nii huvitavad ja ausalt öeldes oleks ma neid rohkemgi kuulda tahtnud. Samas sulandus ta väga oskuslikult Lenna bändiga. Sünergia laval oli olemas ja see kõik mõjus ka emotsionaalses võtmes väga hästi!”

 

Rasmus (25): “Kõige tähtsam on see, et kontsert tekitas mõnusa ja hea tunde, pannes sind unustama oma igapäevaelu. Ja kui laval on nii head interpreedid, siis ei jäägi muud üle, kui end vabaks lasta ja nautida. Väga lahe on see, et bänd tegi need lood enda omaks. Idee polnudki ju Mitchelli kopeerida, vaid teha talle austusavaldus, peegeldades teda läbi iseenda. Ja see õnnestus neil suurepäraselt.”

 

LENNA KUURMAA & BÄND „Tribute to Joni Mitchell“
Vabal Laval 23. novembril 2016 kell 19.00

 

Koosseis:
Lenna Kuurmaa – vokaal
Maarja Aarma – taustvokaal
Reigo Ahven – trummid
Raul Sööt – saksofon
Madis Muul – klahvpillid
Pent Järve – kitarr
Tõnis Kivisild – bass

 

Vaata kontserdi fotosid siit.