Lenna viis publiku Joni Mitchelli loomingumaile

28. november 2016
Marje Ingel

Joni Mitchelli loominguline pärand on aukartust äratav. Oma pika karjääri jooksul on ta liikunud läbi mitme muusikastiili, alustades folgist ning libisedes popi ja jazzini. Stilistilistest valikutest olenemata on tema laulude sõnum olnud igal ajajärgul süvitsiminev ja teravapilguline. Tõenäoliselt ei kaota see aktuaalsust ka lähimal paaril aastakümnel. Kõike seda arvesse võttes on Joni Mitchelli loomingu austuskontsert loomulik, aga samas riskantne ettevõtmine iga muusiku jaoks.

 

Lenna Kuurmaa ja tema ansambel valisid Jõulujazzi avaõhtul oma tõlgenduste stiilivõtmeks popilikuma jazzi. Keskkonnateadliku tekstiga kunagise hiti „Big Yellow Taxi“ puhul oli see loogiline valik, sest laul ise on tantsulise karakteriga, kuid mõtlikumate lugude puhul oleks tahtnud kuulda popmuusikast kaugenevaid ja intrigeerivamaid seadeid. Siiski kandis bändi esitus valitud muusikalise rakursi kenasti välja ning kõrva rõõmustasid Raul Söödi saksofonisoolod, Madis Muuli näpuosavus klahvpillidel ja Pent Järve oskuslik kitarrikäsitsus. Eriti põnev oli nende koostööd jälgida mõnes niisuguses palas, kus eri pillide soolod kassikangana põimusid.

 

Tundus, et selle kontserdi puhuks pidi Lenna Kuurmaa oma tavapärasest vokaalsest mugavustsoonist väljuma ja laulma kõrgemas registris. Seda oli nauditav kuulata ning mõneski laulus kõlas tema hääl üllatavalt sarnaselt noore Joni Mitchelliga. Seega julgustaksin Mitchelli repertuaariga jätkama ja lisama edaspidi oma valikusse ka tema jazzilikumaid laule. Kui sellel kontserdil keskenduti rohkem Mitchelli varasemale loomingule, siis miks mitte võtta edaspidi vaatluse alla laululooja hilisem repertuaar ja noppida näiteks midagi koostööalbumilt jazzilegendi Charles Mingusega või 1980ndatel üllitatud, kuid ka praegusesse aega ülihästi sobiva ühiskonnakriitilise hoiakuga plaadilt „Dog eat dog“.

 

Küllap leiduks Mitchelli sulest pärit muusika esitamiseks potentsiaali ka teistel eesti (jazz)muusikutel, seda enam, et Joni Mitchelli loominguvaramu on tohutu nii oma kvantiteedi kui ka sisulise kaalu poolest. Loodan, nagu Lenna ka ise oma soovi väljendas, et Jõulujazzil kõlanud Mitchelli austuskontserdid ei jää viimasteks.

 

Lenna Kuurmaa & Band „Tribute to Joni Mitchell“
23. novembril Vabal Laval

 

Koosseis:
Lenna – vokaal
Maarja Aarma – taustvokaal
Raul Sööt – saksofon
Madis Muul – klahvpillid
Pent Järve – kitarr
Tõnis Kivisild – bass
Reigo Ahven – trummid

 

Vaata kontserdi fotosid siit.