Maailmaküla festival Tartus – esimest päeva maailmal külas

15. juuni 2008

5.-6. juulil toimus Tartus Athena keskuses kolmas Maailmaküla festival, mis rõhutas muusikavalikus eelkõige sünteesivat komponenti. Loe ülevaadet 5. juuni kontsertidest.

Intrigeerivalt end pärismuusika festivaliks nimetatav Maailmaküla on leidnud pesapaiga Tartus Athena keskuses. Viimastel aastatel Eestis üha populaarsemaks muutuvatest pärimusmuusika festivalidest püütakse eristuda, rõhutades muusikavalikus mitte pärimuslikku, vaid sünteesivat komponenti.

Kohapealseid muljeid vahendab Marje Ingel.

Erinevate maade muusika laenamist ja sünteesi on festivali kava koostajad leidnud ka eesti ansamblite loomingust. Sestap on ka tänavusse Maailmakülla kutsutud mitu kohalikku bändi, kes – tuleb nõustuda – ei tee selle festivali jaoks sugugi kohatut muusikat.

Teadustaja Ants Johansoni sõnul end Väikeste Lõõtspillide osaÜhinguks nimetada käskinud kollektiiv on tuntud eelkõige eesti rahvalike laulude poolest. Kuid 5. juuni kontserdil Tartus tõestavad nad end edukalt maailmamuusikutena, kes muuhulgas mängivad tuliseid tantsulugusid. Enamik repertuaarist on siiski eesti keeles, kuid vastavalt „viimase aja moele“ teevad nad iroonilise kummarduse Kreisiraadio eurolaulu suunas, esitades ka ühe serbohorvaadikeelse laulu filmist „Under ground“.

Erinevate maade muusikale lisaks ka erinevate levimuusika stiilidega kursis olemisest annavad aimu tsitaadid, mida saksofonist Sander Udikas oma soolodesse pikib, nt meloodiakatked Ellingtoni „Caravan’ist“ ja Valgre „Saaremaa valsi“ eelmängust. Ansambli juht Marko Matvere aga demonstreerib veelkord oma head stiilitaju, hoidudes üleekspluateerimast rahvalikku laulumaneeri seal, kus seda vaja ei lähe.

VLÜ etteaste järel kuulutatakse välja vaheaeg. Järgmise kollektiivi Čankišou plaadid on juba Athena keskuse II korruse fuajeesse lettidele välja pandud, samast võib osta ka Maailmaküla festivali särke ja märke.

Kui Čankišou ise lavale astub, paluvad nad Ants Johansoni suu läbi edasi öelda, et nemad on „bänd, kes teevad tantsumuusikat – erinevalt eelnevast ansamblist“. See märkus kutsub publikus esile naerukahina.

Čankišou päästab valla tõelise muusikalise tulevärgi – isegi võrreldes küllalt kiireid tantsulugusid mänginud VLÜ-ga. Tuues võrdlusi kokanduse vallast, võib öelda, et tšehhi ansambli looming kujutab endast tõelist maailmamuusika ühepajatoitu: selles ühinevad India ja Pakistani vürtsikad meloodiad, maailma põlisrahvastelt laenatud pillid, lääne rockikultuuri energia ning švejkilik huumor. Kõik see on parasjagu laagerduda saanud tšehhi õllemarinaadis ja ansambli liikmetest maailmakodanike avaras suhtumises nii tänapäeva kui kauge mineviku muusikapärandisse. Lõppkokkuvõttes moodustub nii sedavõrd hõrk muusikagurmaani maiuspala, et publiku vähesusest pooltühjas Athena kinosaalis on tuline kahju. Kindlasti väärinuks nii see kontsert kui kogu Maailmaküla festival tervikuna suuremat tähelepanu ja enam kuulajaid.

Čankišou pillimeeste võimekust illustreerib muuhulgas ka imetlusväärne kergus, millega nad instrumente vahetavad. Eriti suur hulk pille käib läbi David Synaki käest, kes lisaks altsaksofonile ja didgeridoole kasutab mitmesuguseid plokkflööte ja vilesid ning võtab vahepeal kätte kummalise pilli, mis näib olevat tehtud tolmuimeja torust! Selle veidra instrumendi hääl meenutab ühtaegu põikflöödi ja süntesaatori tämbrit.

Isa ja poeg Zdanek ja Jan Kluka vahetavad kohti trummikomplekti ning muude löökriistade taga, vahepeal võtab isa Zdanek kätte akordioni ja laulab mõne kurblikuma loo. Põhiline vokaalsolist Karel Herman haarab viimaseks looks kätte trompeti. Mitmed viled ja väiksemad löökpillid käivad läbi ka tenorsaksofonisti Rene Senko käest.

Põhjamaiselt tagasihoidlik publik võtab lõpuks vedu ja hakkab tantsima. Energiliselt funkivate rütmide saatel näivad elustuvat isegi Athena kinosaali seina palistavad minifiguuride read.

Maailmaküla esinejad 5. juunil.
Väikeste Lõõtspillide Ühing:
Marko Matvere – laul, kitarr, banjo
Raido Koppel – akordion, laul
Joel Sarv – viiul, laul
Erkki-Kalle Esop – basskitarr, laul
Sander Udikas – saksofon, klarnet, viled
Aivar Vassiljev – trummid, laul

Čankišou:
Karel Herman – laul, trompet
Zdanek Kluka – laul, löökriistad, akordion
Jan Kluka – laul, löökriistad
David Synak – altsaksofon, didgeridoo, viled, plokkflöödid jm. puhkpillid, löökriistad, laul
Rene Senko – tenorsaksofon, viled, laul
Martin Krajicek – kitarr, laul
Roman Mrazek – basskitarr, laul