Maailmaküla: Kirtana Rasa kui sügavuse sümbioos ülevusega

15. juuni 2008

6. juunil esines Maailmakülal eksootilise nimega eesti trio Kirtana Rasa, kes teeb eestikeelset eksootilise kõlaga muusikat koduse enesestmõistetavusega. Loe Marje Ingeli ülevaadet.

Maailmaküla festivali teist päeva alustab Kirtana Rasa Athena keskuse pööningusaalis. See eksootilise nimega eesti trio teeb eestikeelset eksootilise kõlaga muusikat koduse enesestmõistetavusega.

Marje Ingel kirjeldab toimunut.

Pööningusaali põrandal istuvaid muusikuid kuulates tekib tunne, nagu oleksin kuulajana tulnud neile koju külla ja kontsert toimuks keset mõnusat teejoomist. Teed tegelikult ei pakuta, kuid õhkkond on vahetu ja soe ning ansambel kõlab elavas esituses vähemalt sama hästi kui eelnevalt bändi kodulehelt muusikakatkeid kuulates.

Eestikeelsed laulud on loodud enamasti Mathura tekstidele, kuid repertuaaris on neile lisaks ka paar venekeelset lugu – kiiduväärt erand noortest eestlastest koosnevate bändide puhul. Veelgi haruldasemaks muudab need laulud see, et tegu on mitte romansside, vaid omaloominguga, millest ühe laulu tekst toetub koguni vene mütoloogiale.

Kõik trio liikmed on multiinstrumentalistid. Kadi Uibo (kes kuulub ka ansamblisse Cloudspeak) ja Kaushalya vahetavad kohti harmooniumi ees ja laulavad, basskitarri mängivad nii Kaushalya kui Aleksandr Kardaš, ning löökpillidega paistavad toime tulevat kõik kolm. Kaushalya põhiinstrumendiks on viiul, Aleksandril on selleks löökpillid.

Lauljate hääled kõlavad suurepäraselt kokku ja annavad ühtviisi hästi edasi nii tekstide luulelist mõtlikkust kui meloodiate õhulisust. Kogu muusikast hõngub kergust, mida samas mingil juhul ei saa nimetada kerglaseks. See on sügavuse sümbioos ülevusega.

Kirtana Rasa:
Kadi Uibo – laul, harmoonium, löökpillid, viiul
Kaushalya – laul, harmoonium, viiul, basskitarr, kalimba
Aleksandr Kardaš – tabla, djembe jt. löökpillid, basskitarr