MAGMA: kui ma räägin Sinuga taevases keeles

26. aprill 2015
Jako Kull, Ave-Lii Idavain

Juba iidsetest aegadest peale on inimesed otsinud ja püüdnud leida lindude keelt – keelt, mis ühine kõigile inimloomadele. Kas keegi selle ka leidnud on, ei tea. Küll on aga Jazzkaarel oma keel ning oma taevase keele – zeuhl`i – on leidnud ja oma muusikas reaalselt elama pannud ka ansambel Magma. (Täpsemalt leiutas selle keele Christian Vander.) On tõepoolest väga sümboolne ja lootusrikas, et just Magma lõpetas laupäeval selleaastase Jazzkaare. Kaunis muusikafestival koos kauni kevadõhtuga lõppes kõikehaarava, müstiliselt erutava ja mitmekesise, stiilitult stiilse holistilise rock-jazz-sümfooniaga, milles oli mitmeid üledoose bravuursust ja igatsust, õrnust ja rünnakut. Elu siin- ja sealpool Igavikku, jazzkaart ja elukaart. Poolteist tundi ja neli lugu, koos lisalooga. Saalitäie inimeste dun`isid (zeuhl`i ehk kobaia keeli „südameid“) moonutati naisvokaali ja soolokitarri võdisema paneva sünkroonsusega, teisalt meesvokaali, bassi ja trummide metsatölliliku võimsusega.
Puhas psühhedeelsus. Magma oli sündmus. Sündmus jätkus fuajee nostalgilises suminas….

Publiku muljeid panid kirja Jako Kull ja Ave-Lii Idavain.

Ave-Lii, Jazzkaare veebireporter: „Magma essentsi peaks proovima pudelisse püüda. Ilmselt see ei õnnestuks, sest Magma loomingut on võimatu paigutada kasvõi teoreetilistesse raamistikesse, rääkimata füüsilisest piiramisest. Aga tahaks Magma olemust pisikese pudeliga kaasas kanda, sest neid kirjeldada on lootusetu. Kui saaks igale inimesele Magmast ja kontserdielamusest rääkides pudelilt punni eest ära korkida ja lasta vestluskaaslasel ise Magma essentsi maitsta, oleks emotsiooni edastamine ja muusika kirjeldamine hoopis lihtsam. Praegu ei taipa neid isegi kellegagi võrrelda mitte. Aga äkki see räägib neist juba piisavalt?“

Dainis, Magma fänn ja fotograaf Lätist: „See oli minu neljas Magma live’is kogemine. Magma on kahtlemata praegu üks parimaid rock-bände terves maailmas ja Eesti peaks olema ülimalt uhke, et Magma mängis täna õhtul just siin! Tänane repertuaar oli erinev nende viimasest esinemisest ‒ ideaalne esitus.“

Aigars, Elita, Aleksander, Toumas Riiast: „Otseses mõttes elumuutev kogemus! Sõitsime need kolmsada kilomeetrit ja oleksime sõitnud ka tuhat, et neid näha.“

Vormsi Enn: “Peale SEDA Magmat pole tõesti enam midagi öelda. No mis asja ma ütlen? Nad pidid palju vähem tegema, aga eks nad läksid ikka hoogu. Meil on nende 1975. a LP, võtame autogrammid. Magma oleks pidanud olema peaesineja.“

Rein, insener; Lehto, füüsikaõpetaja. Lehto: „Kõnevõime on kadunud. Kontserdi alul tabasin end samu külmavärinaid seljal tundmas kui kunagi ammu nende plaati kuulates. Kahju ainult, et vokaal ei kostnud paremini välja, liig vali instrumentaal oli. Hämmastav intensiivsus.“ Rein: „Piinlik öelda, aga juba 40 aastat tagasi sai neid esmakordselt kuulatud – kui Magma Eestis, siis loomulikult tuleb kohale tulla!“

Eva ja Mart. Eva: „Tõusvalt intensiivne – aga näe, trummar ei hakanudki laulma. No nõiad noh, no puhtalt love`isse langenud. „ Mart: „Igatahes äge.“

Ello, Barbara, Mirjam: „Nii nagu mängisid, nii ka oli. Kahju, et istuma pidi. Oli täpselt see, mis ootasime, grammike rohkemgi. Nende oma keel.“

Jane, klienditeenindaja: „ No selg on märg ja täiesti läbi raputatud. Kõrv on siiani lukus. Meditatiivne, silmad panin kinni ja läksingi kuskile. Kuhu ilmselt vaja.“

Sami, Jenni, Tero Oulust: „Tulime Jazzkaarele spetsiaalselt ainult Magmat vaatama. Suurepärane! Reisisime sadu ja sadu kilomeetreid, et neid näha-kuulda.“

Villu Tamme, muusik: „Väga eepiline. Võrdleks filmiga, „Sõrmuste isandaga“ näiteks. No hästi suur, nagu see filmgi. Buu, bää, bumm. Ega nii hull kah ikka ei olnud!“

Hanna (23), jalgrattur: „Džäss on kevade muusika, see on abstraktne ja sürreaalne. Sürreaalne nagu pärast talve sündivad pungad. Ma Magmast väga palju ei arvanud. Kui laval on nii palju vanainimesi ja saalis inimesed istuvad, siis jääb tunne, et ei ole sidet publiku ja esinejate vahel. Esinejad tulevad ja inimesed istuvad ja muusikud teevad oma asja ning astuvad lavalt ära. Tundsin puudust muusikute ja publiku vahelisest kommunikatsioonist.“

Riina (41), lennundustöötaja: „Hoidsin kõrvu kinni, nii vali oli. Varasematel aastatel olen Jazzkaart palju külastanud, aga sel aastal oli see mu esimene kontsert. Seisin eespool ja hoidsin kõrvu kinni, sest siis kuulsin täitsa normaalselt. Magmale tulin täiesti suva peale. Olin ajakirjandusest natuke Magma kohta lugenud ja reklaame näinud ja otsustasin tulla.“

Kirke (30), restoranipidaja: „Mina ei ole varem kuulnud Magmat. Vahepeal oli rokki, vahepeal viis transsi. Väga hea oli. Aeg-ajalt kuulis isegi džässi. See oli mu selle aasta esimene Jazzkaare kontsert. Olen täitsa-täitsa rahul.“

Helen (30), projektijuht: „Hästi lahe, kui džässi luuakse läbi teiste stiilide. Ise hästi austan sellist muusikat, kus klassikaline ja modernsem muusika on kokku pandud. Emotsioonid on laes. See oli mu selle aasta kolmas kontsert Jazzkaarel. Olen vaimustuses.“

Triin (14), õpilane: „Muusika oli hea, aga väga vali. Ei olnud Magmast varem midagi kuulnud. Olen sel aastal Jazzkaarel käinud küll juba kahel kontserdil, aga see grupp üllatas väga. See muusika on nii teistsugune sellest muusikast, mis ma harilikult kuulan. Mulle meeldib Ed Sheeranit kuulata ja Magma on ju täiesti erineva muusika kollektiiv, aga mitte halvas mõttes. Mulle siiski meeldis.“

Magma
25.aprillil Vabal Laval

Koosseis:
Stella Vander – laul
Isabelle Feuillebois  – laul
Hervé Aknin – laul
Benoît Alziary – vibrafon
James Mac Gaw – kitarr
Jérémie Ternoy – klaver
Philippe Bussonnet – bass
Christian Vander – trummid, vokaal