MALIA –“kreisi” segu traditsioonist ja moest

18. juuni 2003

Malia lugu areneb kui ultramoodne, linnalik ja multikultuurne muinasjutt, kaasaegne jazz’n’soul töötlus “Minu veetlevast leedist”. See on 21. sajandi versioon ajatust muinasloost konventsionaalses maailmas, kus on oodanud õide puhkemist üks kaunis taim.

Vaata videot…
Malia lugu areneb kui ultramoodne, linnalik ja multikultuurne muinasjutt, kaasaegne jazz’n’soul töötlus “Minu veetlevast leedist”. See on 21. sajandi versioon ajatust muinasloost konventsionaalses maailmas, kus on oodanud õide puhkemist üks kaunis taim.

Kõik sai alguse Malawist, väikesest Ida-Aafrika riigist millega külgnevad Mosambiik, Tansaania ja Sambia. Malia sündis 6-lapselisse perre, kus ema oli aafriklane ja isa inglane – perekonnalugu oli rikas nii tumedatest kui helgetest värvidest. Tavapärane lapsepõlv, range kasvatus, samaaegselt ka rõõmus ja elamusterohke elu pereringis. Kontakt välismaailmaga oli piiratud, vaid kohalik raadiojaam mängis traditsionaalset aafrika muusikat. Inglisekeelset muusikat, biitleid jt. sai ta kuulata isa plaadikogust, kus oli vaid üks jazziplaat – Louis Armstongi lugudega. Esialgu polnud tal soovi laulda või mõnd pilli proovida, pigem kihutas Malia jalgrattaga külateedel ja turnis puudel. Kuid nagu enamikule noortest tüdrukutest, meeldis ka Maliale tantsida ja meelt lahutada.
Kõik muutus 1980. aastal, kui poliitiliste sündmuste tõttu oli perekond sunnitud pagema Londonisse. 14-aastane Malia avastas uue maailma täis helisid, põnevust ja raskusi. Noore inimese heitlikus maailmas pakkus talle pelgupaika muusika. Sel ajal oli Londonis ülipopulaarsed nn uue laine sünteetilised helid, kuid Malia ujus vastuvoolu, avastades enese jaoks sellised jazzi suurkujud nagu Sarah Vaughan ja Billie Holiday. Ta mõistis kohe, et nendes võimsates häältes on midagi fundamentaalset, helid eluvaludest kõlasid nii helgelt. Või vastupidi. Sellest hetkest oli ta kindel, et varem või hiljem saab ka temast laulja.
Aeg tõi arutust. Malia lõpetas kooli, töötas mõnda aega ettekandjana ja osales taustalauljana väikeste popgruppide juures, õppides sel viisil “ametisaladusi”. Väikeste sammudega liikus ta mööda õiget rada. Ta leidis endale pianisti, kirjutas lugusid, palkas muusikuid ja laulis baarides. Ta võis veeta päevi telefoni juures esinemisvõimalusi otsides. Ta korraldas kõike suure kire ja pühendumusega. Sel ajal laulis ta peamiselt ballaade, täiustas tehnikat ja otsis isikupärast lähenemist ja omanäolist stiili.
Ühel päeval kuulis Malia ühes väikeses New Yorgi restoranis rõõmsat popmeloodiat, millele oli segatud prantsusekeelset jazzivokaali. Ta sosistas õele: “Just see on see, mida ma tahan teha. Ma pean kohtuma selle loo produtsendiga.” Malia esitas enesele väljakutse, leidis info laulu autorite ja produtsendi Andre Manoukiani kohta. Sel hetkel ta veel ei teadnud, et tema elu oli just muutunud. Manoukian mäletab Malia telefonikõnet eredalt siiani: “Peale õpinguid Bostoni Berklee kolledzis sain ma varakult aru, et töö naisvokalistidega on minu kutsumus. Tema hääl telefonis äratas juba huvi ning peale demokasseti kuulamist teadsin, et ta on erakordne leid.”
Nende koostöö laabus koheselt ning tulemuseks on esimene album, meisterlik plaat, mis tõstab Malia noorte jazzlauljate hulgast esile.
Valik kauneid lugusid, mis petlikult lihtsad, ajatud ja ultra-meloodilised, mõjutatuna 40ndate aastate standarditest, vürtsi toovad mitmekülgsed seaded ja kaasaegne helikeel, mis kõigub soulist tagasihoidlikesse elektroonikarütmidesse. Kuid kõige selle aluseks on hääl. Erakordne hääl, piirides hoitud, kuid samal ajal piisavalt julge süüvimaks sügavalt igasse fraasi, tunderikkus, milles pole ektravagantsust ega paatost, veidi sarnanedes Billie Holiday’le ja Shirley Hornile. Unikaalne lähenemine, mille Andre Manoukian võtab kokku järgmiselt: “ Malia on iga helilooja unistus. Ta võib laulda kõike- jazzi, souli, gospelit…Tema hääles on midagi õrna, midagi kõikehaaravat, mingi tagasihoidlikkus ja lihtsus. Ta läheneb meloodiale otse, järgides selle igat nooti, ning seejärel laseb sellel enesest läbi voolata. Ta on “kreisi” segu ajatust klassikast ja viimase hetke moejoontest.”
Pole parimat iseloomustust selle erakordse hääle järeleaimamatust võlust. Kuulake tulevikulauljat.

Jõulujazzil 9. detsembril kell 19.00 Sakala Keskuses. Piletid tulevad müügile 1. juulist.