Marju Kuut laulab vanu ja uusi laule

08. märts 2004

Ikka sära silmis ja laul huulil, jätkab Marju Kuut oma lauljakarjääri, mis sai alguse juba 1964. aastal. Seda meenutab ta Kevadjazzi kontserdiga 24. märtsil.

Ikka sära silmis ja laul huulil, jätkab Marju Kuut oma lauljakarjääri, mis sai alguse juba 1964. aastal, kui temast sai eesti estraadimaailmas bossa-haldjas ja jazzikuninganna. Küsib Anne Erm.

Millal alustasid laulmist, kes olid toonase partnerid.
1964. aasta sügisel sattusin kogemata osavõtjaks ühest noorte lauljate konkursist ja Aleksander Rjabov valis mind. Ta pani mu niiöelda “ootele”. Esimesed esinemised toimusid aga alles 1965. aastal mu enda algatusel ja hoopis koos Tiit Pauluse ja Raivo Tammikuga.
Minu elu kolmas esinemine toimus 4. keskkooli jazzfestivalil, kus banketil sai musitseeritud vene pillimeestega (ka Gološtšokiniga), mispeale mind sai vene muusikakorrespondentide poolt ära märgitud Down Beat’is suisa kahel korral, kui parim Nõukogude Liidu jazzlaulja. See oli 1965. aastal. Äramärkimisi oli ka mitmes sotsmaade muusikaajakirjas.
1966. mais sai minust Kaunase jazzfestivali laureaat koos Aldo Meristo orkestriga, mispeale kutsuti esinema Poola, Bogdan Sakovichi bändiga, kuid sinna saabudes selgus, et peaksime need esinemised tegema hoopis Saksamaal, kuhu aga mina edasi ei saanud. Nii tuli leppida koju tagasi tulemisega.
1967. aasta alguses oli mul 14 jazzkontserti Leningradis vene pillimeestega. Samal aastal laulsin veel kord Kaunase jazzfestivalil ja sain seal jälle laureaadiks. Pärast seda kutsuti mind leedu pop-rock ansambli naissolistiks ringreisile Leedus, mis kestis poolteist kuud ja läks täiesti kompleksivabalt!

Sa õppisid ju flööti…
Soovisin minna küll õppima kontrabassi, kuid soovitati flööti, et sellega jaksavat paremini haltuurale minna. Nii läksingi flööti õppima, kuni lõpetasin kooli. Hiljem olen flööti kasutanud küll ainult oma lugudele värvi andmiseks ja mõningate soolode mängimiseks.

Seejärel tulid ansamblid Mir ja Merl.
kõigepealt panime kokku ühe R&B bändi, mille koosseisus oli peale minu veel Olav Ehala, Marje Aare, Jüri Kõrgema ja teised. Laulsime lisaks R&B’le ka Marjega “Brazil66” laule, bossasid.
Siis kutsus Olav mind Kristallidesse, kus bassi mängis Jaak Joala. Alles vist 1972. aasta algul vormisin tüdrukutebändi MERL, kuna olen alati tahtnud mitmehäälselt ka live’na esineda. Hiljem hargnes sellest koosseisust MIR, kus meeshääleks oli Ivo Linna.
Aastate möödudes virgus aga estraadistuudiost hulk andekaid noori ja nii sain uuesti teha neljaliikmelise, tüdrukutebändi, kus peale minu laulsid Krista Grinbergs, Estra Laumets ja Melike Amjärv. See koosseis kõlas kõige paremini, kui võrrelda MERLiga, kuna nendel tüdrukutel oli parem stiilitunnetus. Ka hääled sulasid hästi ja neile oli kõike kergem õpetada.
Samas valmisid Rjaboviga nii mõnedki sooloalbumid. Samuti plaadid koos Uno Loobiga. Ka Gruusia Film’iga sai mingit plaati filmile tehtud. Ei mäleta ju kõike enam.

Mis aastatel välismaal viibisid?
Pidevalt 1980. aasta septembrist kuni 1991. aasta augustini. Rootsis valmis ka plaat ja hulk uusi lugusid. Mõnda neist pole kunagi veel plaadil ega laval välja toodud. Seal oli mul ka aktiivne pillimängu õppimise aeg ja üldse üks muusikalise arenemise aeg, kus kõike oli nii palju kuulata ja näha ja võimalus ka proovida.

Mis kategooria alla oma toonast loomingut paigutaksid?
Eestis pidin tegema igat sorti muusikat, kuid mul oli alati sees funki-rütmiline jazz: Oma viimased Eestis lindistatud lood enne Rootsi emigreerumist, tegin juba sellises stiilis, millega ma loomulikult jätkasin nii Rootsis kui ka hiljem edasi arenedes – Ameerikas. Mängisin siis koos Margus Kappeli, Riho Lilje, Pilsi ja trummimees Vartsiga. Neidki lugusid pole keegi veel kuulnud)

Mida praegu teed?
Töötan juba oma seitse aastat regulaarselt laevadel, teen privaatpidusid. Alates 2000. aastast olen saanud aga võimaluse ka oma lugudega ette astuda ja algas see VIBE’i, privaat-toa kontserdist, kus olid pillimeesteks Villu Veski klahvpillidel, Eduard King Akulin sämpleri ja trombooniga ning Marko Naissoo bassil. Nendega pakkusime mõnusat kolmetunnist, jazzikat funki, millest arenes mu järgmine esinemine – ‘laulev-DjMEK’.
Siis veel Muhu “Juu Jääb”, Villu Veski suvefestival, koos ansambliga MERL, mis sai selleks puhuks kokku klopsitud. Veel olen esinenud Pärnu Suvejazzil. Päris palju on DJ-tööd…

Kas on praegu ka uusi lugusid, kes on põhipartnerid?
Päris uusi on küll, aga vähe. 2003. aasta lõpust on ainult kaks uut laulu. Esimese partneriks on Uku ja teine klubilugu on koostöös DJ Julmaga. Aga hetkel töötan live’na Hain Hõlpusega. Tema mängib klahvpille, Marko Naissoo bassi, Vova Kalpin kitarri, Uku mängib löökpille ja laulab.