Reedel, 25. aprilli õhtul haaras Merepaviljoni enda alla tohutu helimassiivide meri. Portico Quartet pani sõna otseses mõttes bassi inimkehadest läbi liikuma, vallutades dünaamilise harmoonia, ebakõlade ning heliliste pistetega enda alla Merepaviljoni kaugemadki nurgad.
Portico Quarteti kontsert. Kuulad silmad kinni. Lendad sabatähena kosmoses, pikk erevalge jutt taga, valgustamas kogu öötaevast. Liugled asteroididest, kosmosetolmust ja satelliitidest kõrvale põigates mööda Linnuteed. Kihutad aina edasi ja edasi, et näha, mida peidab endas lõpmatus. Või äkki avastad ookeanis seda 95 protsenti, mille kohta midagi veel ei teata. Sukeldud vetesse, mis on mustad kui tõrv ja kohtud olenditega, kellel pole veel nime ega kuju. Tuled tagasi kontserdile, avad silmad ja sind haarab endasse valguskiirte mäng ja kõhtu väristav bassiheli. Neli meest laval loovad rütme, mis panevad keha tahes-tahtmata kui mitte tantsima, siis kaasa tõmblema. Iseenesest. Sa lased sellel juhtuda. Lased rütmidel end kaasa tõmmata ja keha vabaks. Pealegi, millal sa varem midagi nii vingelt tantsitavat ja astraalrännulist kuulsid?
Publiku muljeid vahendasid Ave-Lii Idavain, Mariliis Rannama ja Ester Bogdanov.
Agnes, õpetaja: “Olen ka varem Portico Quarteti kuulnud, nimelt Prantsusmaal. Seal oli kontserdi atmosfäär teistsugune, sest tegemist oli vabaõhukontserdiga. Mõned lood olid tänagi samad, teised aga uued. Nad on tõeliselt andekad, nende muusika väga kosmiline.”
Janno, jurist: “Fantastiline oli, mulle väga-väga meeldis! Ma ei teadnud eelnevalt sellest bändist mitte midagi. Internetist leiduva põhjal oli bänd paljutõotav ja jäingi rahule. Kõige enam meeldis mulle trummar, kes mängis erinevad rütmi osad sisse ning kordas neid. Oli nii meloodilist poolt kui ka tantsulist.”
Kersten, kultuuriteoreetik: “Väga hea oli, aga liiga vali.”
Karlo, Eesti Instituut: “Väga hea kontsert. Olen kuulnud nende esimest albumit, mis oli tänasest üsna erinev. Üllatus heas mõttes. Kontsert oli hea, veider ja üllatav. Varesem stiil tundus kuiv ja tehniline, justkui kuivaks väänatud The Cinematic Orchestra, uus materjal põhines feedback‘il, üllatusel ja ebakõlal.
Andres, vabakutseline: „Mulle väga meeldis, kõige sügavama mulje jättis basskitarr. Tegemist oli feedback‘iga mängimise muusikaga.“
Jekaterina (24), meditsiiniõde: „Oli üsna hea kontsert, aga ma tahaks, et inimesed tantsiksid rohkem. Kõik olid täiesti tuimad. Segas vaid, et bassi oli nii palju. Muidu üldiselt vapustav! Olen nende muusikaga tuttav, tulin teadlikult.“
Aleksei (33), IT: “Nägime bändi videot Jazzkaare veebilehel ja otsustasime kuulama tulla. Üldiselt meile meeldis. On näha, et poistel on laval lõbus ja nad saadavad emotsioonid ka publikuni.“
Silvia, ajakiri Diivan peatoimetaja: “Bänd meenutas mulle nelja mu klassivenda, kes kogu gümnaasiumiaja ei julgenud ühegi tüdrukuga rääkida. Tegelikult kontsert pigem meeldis.“
Anni (24), tudeng: “Oli väga tore ja meeldis. Ma ei ole nende muusikat varem kuulanud, teadsin ainult nime. Väga ruumiline muusika, kuulasin silmad kinni ja valgus-show‘d ei pannudki tähele.“
Taivo (35), rattamüüja: “Kui aus olla, siis minu jaoks oli tutvustav tekst paljulubavam kui kontsert ise. Mind kõnetas tänane vaid pisteliselt. See on mu kolmas kontsert sellel Jazzkaarel, siiamaani on mulle kõige rohkem meeldinud hoopis Tanel Padar ja The Blues Band.
Samuli (25), ettevõtja: “Minu tüüpi muusika, aga mind üllatasid kuulajad. Kui tulime, mõtlesime, et oo! hea muusika, head joogid, siis astusime sisse ja ei saanud aru, mis toimub. Inimesed lihtsalt seisavad ja kuulavad. Nagu keegi oleks kosmosest laskunud ja inimesed enda võimusesse võtnud: „Maalased, kuulake nüüd mind!“ ning kõik kuulavad ja vaatavad vagusi. Mulle väga meeldib modernne jazz, aga publik oli imelik.
Sass ja Ats, ostujuhid: “Kontsert oli midagi uut. Reeglina ei ole sellistel üritustel käinud, aga kuna saime piletid tasuta, siis tulime. Läksime midagi uut otsima ja saime. Tehnika oli viis pluss.”
Ilona, kunstnik: “Meeldivalt mõtisklev, poosivaba. Tundlik sissevaade erinevatesse seisunditesse. Nauditav.”
Milla-Maria, filosoofiatudeng: „Taoline muusika annab võimaluse mõtelda. Bänd oli aus ja publikuga heas kontaktis. Tehniliselt väga heal tasemel“
Ester, veebireporter: “Väga mõnus sound ja vahelduvad heliefektid. Meeldiv instrumentide käsitlemine. Koosmängu sünergia avardas ruumi, luues sümpaatse õhustiku. Meditatiivne muusika, mis ei sundinud end peale, peenetundeline. Portico Quartet viis publiku endaga ja endasse.”
Portico Quartet
25. aprill 2014 Merepaviljonis
Koosseis:
Duncan Bellamy – trummid, elektroonika
Jack Wyllie – saksofonid, elektroonika
Milo Fitzpatrick – bass, elektroonika
Keir Vine – hang-trumm, klahvpillid