Michel Portali ja Bojan Z paarismäng kui sõnum kaugest galaktikast

24. aprill 2013
Kaisa Keizars

Vihmasel aprillikuu õhtul kutsub Merepaviljon oma rüppe Prantsusmaa ühe suurima jazzilegendi Michel Portali ja serbia päritolu jazzpianisti Bojan Z harmooniat nautima. Klaverikeeltel vabas improvisatsioonilises vormis tummiseid noote õhku paiskav Bojan Z annab sissejuhatuse õhtut läbivale traditsioonilise ja eksperimentaalse arranžeeringu omavahelisele keemiale. Kontserdil toimunut kirjeldab Kaisa Keizars.

Esmapilgul tõmbab juba ainuüksi visuaalselt tähelepanu Michel Portali ja Bojan Z põlvkondade vaheline erinevus, kuid peatselt saabuv Portali bassklarneti sõnum avaloos “Full Half Moon” annab märku 77-aastase legendaarse jazzvirtuoosi jätkuvast teravusest. Kui Portali klarnet lummab kui unenäoline müsteerium, siis Bojani klaver tasakaalustab oma sügava maapealse rütmiga klarneti rikkalikku tekstuuri. Duo mõistab teineteist sõnatult justkui keharakud, mis omavahel kindlat keelt vajamata rütmiliselt suhtlevad. Sestap võib ette kujutada, et peaasjalikult kinnisilmi mängiv Portal ja teda pidevalt jälgiv Bojan on siinsamas sellel laval otsekui võõral planeedil kauges loomingulises galaktikas.

Kõlavad “Bailador” ja “Max, mon amour”. Bojan Z võtab aja maha ning pajatab tuules ja vihmas häälekalt kohisevas Merepaviljonis, et külastab Tallinna esimest korda Portali kolmanda korra vastu. Pidevalt uute lahenduste otsijana kasutab Bojan oma töös paralleelselt nii akustilist klaverit kui elektroonilist Fender Rhodesi, mis maalib järgnevale loole “Cuba Si, Cuba No” massiivse orkestraalsuse oma ebamaiste ja rahutute nootidega; vürtsi lisavad saksofon ja Portali üksikud huiked. Aeg-ajalt žestikuleerides ja laval ringi liikudes annab vanameister Portal märku oma jäägitust kohalolekust.

Michel Portal selgitab kõrvu paitava romantilise prantsuse aktsendiga inglise keeles, et tal pole üht kindlat stiili, kuid et see on okei ning paneb omanäolise naljasoone ja mitme humoorika akordiga lugude lõpus publiku korduvalt muhelema. Ta heidab valgust oma rohkem kui poole sajandi pikkuse muusikukarjääri algusaastatele. Pisikese poisikesena harjutas Portal Astor Piazzollalt saadud bandoneoni ning koos Bojaniga jätkatakse Argentiina mõjutustest kannustatud palaga. Siinkohal arutlen endamisi, et tunduvalt lihtsam on artistil üksinda muusikat kirjutada ja esitada, kuid koostöö teisega nõuab mõlemilt enese vabastamist muretsemisest nii enda kui kolleegi poolt tekitatud heli kontseptsiooni pärast. Minu jaoks on alati olnud väljakutsuvamad ja põnevamad kahe või enama isiksuse koosmusitseerimise viljad, tekkivad dialoogid, diskussioonid.

Lisalugudeks lavale tagasi kutsutud duo esitab temperamentse “Little Tango” tuliste taktidega – spontaanselt liigub jalg muusika rütmis kaasa ja tahab mu siinkohal tantsima panna. Tango areneb sujuvalt välja Balkani folkloorist mõjutatud looks, mida Bojan naljatlevalt “CD-ROM“’iks kutsub. Ühtlasi võtavad omavahel põimunud lisalood täiuslikult kokku mõlemale artistile iseloomulikud eksperimentalismist põimunud jooned.

Michel Portal ja Bojan Z

23. aprillil kell 18 Merepaviljonis

Koosseis:
Michel Portal – saksofon, klarnet, bandoneon
Bojan Z – klaver