Mitmekülgne muusikaelamus Nõmme metsade vahelt

07. november 2009

Nõmmel toimuv väike festival on tõestanud end vaatamata masu-aegadele kui igati jätkusuutlik ja vajalik festival, mille lavadele mahub nii maailmanimesid kui ka noori muusikuid.

11. Nõmme Jazz Festival pakkus nauditavaid esinemisi nii maailmatasemel muusikutelt kui ka alles oma karjääri alustavatelt noortelt.

Neljapäeval avas festivali rahvusvaheliselt hinnatud tromboonimängija Bob Ferrel, kes andis väga lõbusa ent siiski professionaalse kontserdi sooja atmosfääriga Glehni lossis. Lisaks virtuoossele pillikäsitlusele näitas ameeriklane end ka suurepärase meelelahutajana, pakkudes publikule lugude vahel värvikaid palasid: alates teleshow „Sopraanode“ tegelaste imiteerimisega ning lõpetades trombooni ajaloo tutvustamisega.

Kontserdil kõlasid lood Ferreli albumitelt, mis said improviseerimisega uudse kuue. Mainimata ei saa jätta tromboonimängijaga koos esinenud muusikuid, kes ei jäänud millegi poolest maailmaklassist muusikule alla: Naissoo, Unt ning Melvin ei teinud kellelegi hinnaalandust. Viimane lõi trummidel lausa ninjaliku osavusega imetabaseid rütmiskeeme. Ka kõige loiumal saalisviibijal hakkas iseenesest pea nõksuma ja jalg tatsuma ning publik ei olnud kiitusega kitsi.

Reedel oli järg viiulivirtuoos Tiit Kikase käes, kes esines Nõmme Rahu kirikus, mis oma karakteri ja asukoha poolest andis kontserdile palju juurde. Isegi aeg-ajalt mööda sõitvad rongid lisasid Kikase enda ehitatud helidele huvitavaid nüansse juurde. Viiulimängija suutis ehedalt maalida silme ette pilte Iirimaa rohetavatest aasadest, et siis mõne aja pärast publik oma (psühhedeelsete)helidega kosmosesse lennutada.

Olgugi et Kikas loob viiulil täiesti imetabaseid helisid, ei kaota ta kontakti viiuli algupärase kõlaga, mis troonib pea iga valmismeisterdatud helitordi tipus. Nõmme Jazzi viimane festivalipäev oli tihedalt kontsertidega täidetud. Ajaloolise raudteejaama ühes tiivas pesitsevas Nõmme muuseumi väga hubases atmosfääris andis täismajale kontserdi Kusti Lemba trio, mis sai ka sooja vastuvõtu osaliseks. Samaväärselt meeldiva heakskiidu osaliseks said ka Joel ja Heikko Remmel, kes esinesid väga hea akustikaga Nõmme Lunastaja kirikus. Vennad näitasid, et on pärinud oma isa musikaalsuse esitades lisaks džässistandarditele ja vaimulikele rahvaviisidele ka omaloomingut.

Nõmme kultuurikeskuse kammersaalis näitas oma oskusi festivali ainuke naisinstrumentalist, bassimängija Mai Jõgi, keda toetasid Joosep Voolmaa trummidel ja Raimond Virsa kittaril. Seigeldes bossanoova, džässi ja rocki radadel tõestas ta, et naised võivad meestega võrdväärsel tasemel pilli mängida.

Õhtu viimased esinejad võttis publik vastu purpursesse rüüsse mähkunud ja küünaldega kaunistatud Nõmme kultuurikeskuse suures saalis, mis lõi soliidse ent siiski hubase atmosfääri. Talendikas pianist Vardan Ovsepian andis koos Ara Yaralyaniga kontrabassil ja Tanel Rubeniga trummidel väga viimistletud üldpildiga kontserdi, kus esitati nii klaverimängija enda kui ka ta sõbra Yaralyani lugusid.

Viimastena astusid lavalaudadele meie lõunanaabrid oma parimas rivistuses: Riga Groove Electro koos Jolanta Glubega. Trummidel ulatas oma abikäe Aivar Vassiljev. Kuigi ilmselgelt on kõik liikmed hinnatud ja andekad muusikud, jäi eredalt silma Deniss Pashkevich oma meisterliku ja kirgliku pillimänguga. Koos šarmantse Jolanta Gulbega gruuviti armastuse ja vastamata telefonikõnede teemadel kuni jõuti Aafrika pulmamuusika ja Brasiilia rahvamuusikani välja, millega tänati publikut sooja vastuvõtu eest.

Nõmmel toimuv väike festival on tõestanud end vaatamata masu-aegadele kui igati jätkusuutliku ja vajaliku festivalina, kus on võimalus oma silmaga üle kaeda lisaks oma ala tippudele ka noored ja heas mõttes alles toored muusikuhakatised, kes esinevad omapäraste ent igati sobiva karakteriga esinemispaikades. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Autor Kadri Sõerunurk, Nõmme Jazz