Moersi festival näitas New Yorgi nüüdisjazzi tippe

05. juuni 2009

Saksa väikelinnas toimunud festivalil sai suurepärase läbilõike New Yorgi jazzielu valitsevatest toonidest, millele andsid aktsente Marc Ribot, Guillermo Klein, Darcy James Argue, Roscoe Mitchell jt.

Mai viimasel nädalavahetusel toimuv ja neli päeva kestev Moersi muusikafestival on kontsentreeritud improvisatsioonilise muusika ja avangardjazzi üritus. Tänavuse festivali esinejatelistis domineeris tugev New Yorgi liin.

Mari Hiiemäe vahendab oma muljeid.

Korraldajad olid tänavu kohale kutsunud ohtralt mainekaid muusikuid, kes praeguses New Yorgi eksperimentaalses jazzmuusikas tooni annavad. Kohal olid oma ala tipud, kellest mitmel selja taga aastakümnetepikkune tee jazziuuendajana, samuti alles tõusvad tähed ning tuleviku suunanäitajad. Ühtviisi iseloomustas valitud seltskonda trend kõõluda kaose ja kontrolli serval ning püüe olemasolevatest piiridest ja normidest igas suunas üle astuda.

New Yorgi modernsest lähenemisest kantud muusikailminguid vahendasid publikule trio Zs, Mostly Other People Do the Killing, The Trio (koosseisus Muhal Richard Abrams, George Lewis ja Roscoe Mitchell), Wayne Horvitz “Zony Mash” plus Horns, saksofonist Colin Stetson oma soolokavaga, Guillermo Klein Y Los Guachos, Darcy James Argue juhitud Secret Society, Türgi taustaga newyorklase Timucin Sahini bänd, samuti kitarristi ning laulja Charlie Lookeri “Extra Live” ning lõpetuseks Marc Ribot oma värskeima projektiga Ceramic Dog koos ekstra-külalise – viiuldaja ning solisti Eszter Balintiga.

Avapäeva kõige “hullem” punt oli trio Zs, kes oma ülilühikese, vast ainult 20 minutit kestnud seti jooksul pakkus käredat ja tihket keevitamist. Mõjusates ja sugestiivsetes helivalangutes kostis nii rongivilet kui kaubavagunite kolksumist. Kestva intensiivsusega programmil oli käredust rohkem kui topelt, mis oleks vajalik olnud enda vastu huvi äratamiseks. Ja ovatsioonides oli publiku heakskiitu ka koheselt tunda.

Nii Zs kui ka viimasel festivalipäeval esinenud Extra Live kasutasid eelkõige rokibändide vahendeid ning laiendasid oma mängumaad alternatiivsete avangard-võtetega.

Puhast improvisatsiooni pakkus jazziveteranidest koosnev The Trio, mille liikmetega on Moersi festivalil juba kaunis pikk koostöö ette näidata: löökpillimängija Muhal Richard Abrams musitseeris Moersi festivalil juba aastal 1977 Anthony Braxtoni Quinteti koosseisus, saksofonist Roscoe Mitchell koos Art Ensemble of Chicagoga aastatel 77, 78, 80 ja 84 ning tromboonimängija George Lewis jõudis vahemikus 1977. kuni 1996. Moersi esinema lausa kaheksal korral.

The Trio esinemise loeksin ma tänavuse festivalikava sümboolseks keskmeks. Esiteks haakus ta otseselt tänavuse USA muusikute liiniga, teiseks sai kokku ansambel, mille liikmetel on igaühel Moersiga oma suhe ning kolmandaks oli see üks spontaanseima lähenemisega ansambel terves programmis. Laptopi lisamine tegi The Trio muusika üsna moodsaks ning näis, et uuenduslikest ideedest ei tule ansamblil küll kunagi puudu. Helidekude koosnes arvutiga hakitud inimhääle katkeist, pahinatest ja elektroonilisest mürast, mille juurde kuulus trombooni hele kidin.

Paarkümmend aastat jazziareenidel ilma teinud klahvpillimängija Wayne Horvitzi puhkpillilisanditega “Zony Mash” esindas funky-põhjalist eksperimentalistikat. Kuuma ja kütvat palangut pakkus ka Timucin Sahini kvartett kusagil jazz-fusioni ning ning free jazzi vahealadel laveerides. Türgis sündinud ning Hollandis muusikahariduse saanud Sahin mõjus tugeva ansamblijuhina, kelle jaoks pisike kvartetiformaat oli improvisatoorseks maksimumiks just sobiva suurusega koosseis. Teravamad soolod hoogsa trummibiidiga palades võttis Sahin enda kanda ning ei olnud kade oma meeldejääva kahe kaelaga kitarri ohtraid võimalusi publiku ees igakülgselt eksponeerima.

NY noorema põlvkonna eksperimentaalsaksofonist Colin Stetson oli nii vägev mees, et täitis lava täitsa üksinda. Stetson pakkus publikule kuulamiseks tehnikat, mille käigus tõid erinevad saksofonid tema käes kuuldavale trillerdavaid ja törisevaid helisid, mängisid mitut meloodiarida korraga ning paukusid nagu püssid.

Vabaltsuhtleva artistina, kellel ei olnud publikule meeldimise vastu silmnähtavalt mitte midagi, jäi ta meelde poolehoidu tekitava esinejana, kes lugude vahel mikrofoni naeris ning oma pillidega täielikult sina peal paistis olevat. Tema muusika jäi vaatamata uuenduslikele kõladele kenasti esteetilise talutavuse piiridesse.

Suurkoosseisudest raputasid publiku meeli Guillermo Klein Y Los Guachos ning noore lootustandva helilooja ning ansamblijuhi Darcy James Argue juhitud Secret Society, mille ridades mängis ka tuntud trompetivirtuoos Ingrid Jensen.

Festivali lõpukontserdi andis Marc Ribot´ värskeim ansambel Ceramic Dog koos ekstra-külalise – ungarlannast viiuldaja ning solisti Eszter Balintiga.

Lisaks USAst pärit ansamblitele esines Moersi festivalil muusikuid Jaapanist, Koreast, Brasiiliast, Islandilt, Fääri saartelt, Norrast, Hollandist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Malist ja mujalt. Möödunud aastal osalesid festivalil ka eesti muusikud – suurel laval esines Free Tallinn Trio, hommikustel improsessioonidel liitusid Jaak Sooääre, Anne-Liis Polli ja Anto Pettiga ka Liisa Hirsch ja Priit Lehto.

Moersi 38. muusikafestival toimus Lääne-Saksamaal Moersi linnas 28.05-01.06. 2009

jazzkaar.ee tänab Moersi Festivali korraldustiimi