Moersi Festival – suurte koosseisude mängumaa

04. juuni 2009

Festivalile saabusid orkestrid USAst ja Brasiiliast. Nii mõnelegi koosseisule oli see esimene etteaste Euroopa publiku ees.

Moersi muusikafestival on täies elujõus. Seda näitab programmi tugevus ning suurte ja kallite kollektiivide osakaal esinemakutsutute listis, kinnitab kohal viibinud Mari Hiiemäe.

Tänavusel 38. Moersi festivalil oli kümneliikmelisi ja suuremaidki ansamblikoosseise ohtralt ning seda esimesest päevast kuni lõpuni. Suurimad kollektiivid küündisid kahekümne muusikuni.

Festivali avakontserdi muusika komponeerimise ja ettekandmise au oli pianistil ja heliloojal Simon Rümmelil, kes on Moersi tänavune “Improviser in Residence” ehk siis inimene, kes on valitud üheks aastaks kohalikku jazzielu edendama ning improvisatsioonilisi projekte välja mõtlema. Nimetatud statuut tagab ühele väljavalitud muusikainimesele elu- ja töökeskkonna Moersi linnas ning annab talle suhteliselt vabad käed ning ressursid aasta jooksul oma ideid ellu viia.

Rümmel oli Moersi festivali tarvis ette valmistanud tunniajalise koguteose „Fantasmofonika“, mida kandis ette kolmeteistkümneliikmeline kollektiiv. Julge ja nooruslik heliteos juhatas festivali kenasti sisse, kaardistades järgmiste päevade muusikaelamuste võimalikke piire. Väga eklektiline ning hüplikest sketšidest koosnev kava sisaldas pisikestes annustes pea kõike, mida edasised bändid pakkuma valmistusid. Kava varieerus alates julgetest ja publiku kannatlikkust proovile panevatest vabadest jazzipuhangutest kuni harmoonilise koega lõikudeni, sekka sisaldas see üsna ootamatuid ning naljakaidki lahendusi (näiteks mõneminutiline ühehäälsete minikujuste raputamine kõigi bändiliikmete poolt korraga).

Avapäeva õhtune nael oli SpokFrevo Orquestra, mis tõi lavale ühekorraga 18 mängijat. Otse Brasiiliast tulnud bigorkester oma võimsa brass-sektsiooniga – neli trompetit, neli saksofoni, neli trombooni – oli sedalaadi mastaapne mammut, missugune Eesti kontserdilavadele ja festivalidele ilmselt niipeagi ilmselt ei jõua.

Latino-orkestri rütmikas kava põhines ladusal Brasiilia tantsumuusikal ning oli üks meloodilisema sisuga kontserte tervel Moersi festivalil. Siiski mitte kuigi ootuspärane ja etteaimatav. Tantsurütmidele oli keritud vunki kõvasti juurde ning kuna suurema osa ajast mängisid kogu koosseisu muusikud korraga, muutus helikõla enneolematult tihkeks ja rikkalikuks, saavutades peaaegu et hüsteerilise intensiivsuse.

Lõpetuseks kutsus ansamblijuht tervet saalitäit kuulajaid talveks bändi trummari haciendasse külla, et koos veebruarikuisele karnevalile minna ning hakkas ilma pikemata ka sealsamas paigas karnevaliga pihta. Muusikud haarasid oma pillid kaasa ning tegid publiku ovatsioonide saatel loopikkuse jalutuskäiguga saalile ringi peale. Niigi püsti karanud rahvas haakis ennast rongkäigule sappa ning tegi ringkäigu brasiillastega kaasa.

Vägevat etteastet pakkusid festivalikavas ka Guillermo Kleini 11-liikmeline ansambel ning pea kahekümnest muusikust koosnev ansambel. Valdavalt free jazzi poole kalduvate väiksemate projektide vahel esinedes pakkus Argentiina juurtega pianisti Guillermo Kleini ansambel Los Guachos üsna kompaktset lähenemist. Nimetaksin Los Guachose muusikat kauniks ja komponeerituks nüüdismuusikaks, milles improvisatsioonilised momendid loomulikult ei puudunud. See aga, kui selline grupp hetkeks ohjad käest laseb ning improviseerima hakkab, on midagi jalustrabavalt võimast.

Guillermo Kleini ansambel jäi meelde mõnusalt delikaatse ja maitseka rütmikasutuse poolest. Veidi uitava ning nostalgilise kõlaga palades vaheldus stabiilne põhirütm improvisatooremate osadega üsna loogilisel moel. Seega ei hakanud see muusika väsitama, vaid suutis anda edasi sama energiat, millega see ka loodud oli. Eriliselt jäid meelde need paar pala, mil Klein ka laulis.

Dirigendi ning helilooja Darcy James Argue orkestrimõõtu ansambel Secret Society oli festivali üks uhkemaid projekte ning seda mitte lihtsalt ansambli hiiglasliku koosseisu pärast. Vaid täisprofessionaalide poolt ette kantud kompositsioonid olid võimsad ning haaravad, meeleliselt oli see üks nauditavamaid kõlaelamusi terves festivalikavas. Koosseisus tegi kaasa ka trompetivirtuoos Ingrid Jensen, kes on maailma jazzilavadel vägagi tuntud. Tegemist oli orkestri esimese esinemisega väljaspool USAd.

Kui SpokFrevo Orquestra asi oli võita publik südamed tulise temperamendi ning sooja huumoriga, siis Secret Society saavutas Argue dirigendikäe all sama efekti peaaegu et pühalikuna mõjuva tõsidusega.

Kümneliikmelise portsu muusikuid tõi lavale ka Austria-Saksa segaprojekt Tim Isfort Tentett, mis oli eelnimetatutega võrreldes festivali enim hetkeloomesse panustav suurkoosseis. Vaid vähene osa tenteti kavast oli eelnevalt rangelt paigas – eesmärgiks muusikute spontaansust mitte kuigivõrd kammitseda, vaid lasta loomingul lihtsalt juhtuda.

Moersi 38. muusikafestival toimus Lääne-Saksamaal Moersi linnas 28.05-01.06. 2009
jazzkaar.ee tänab Moersi Festivali korraldustiimi