Moersi Festival toob kokku kümneid tuhandeid inimesi

01. juuni 2009

29. maist 2. juunini toimuval Moersi festivalil ajakirjanikuna viibiv Mari Hiiemäe tutvustab Euroopa festivalikevade ühe põnevama muusikapeo köögipoolt.

Lääne-Saksamaal umbes Tartu-suuruses Moersi linnas traditsiooniliselt mai viimasel nädalavahetusel toimuv iga-aastane muusikafestival on suursündmus, millest võtab osa kümneid tuhandeid inimesi. Nii ka tänavu. Muusikafestivali elukorraldus meenutab Viljandi folki.

Esmakordselt andis festival Jazzkaare Noore Kriitiku programmi tublimatele osalejatele võimaluse ajakirjanikuna viibida sellel suursündmusel ning kajastad festivali kõigile neljal päeval. Kohal viibib Mari Hiiemäe.

Moersi festival, mis tänavu toimub 38. korda, toob kokku inimesi kogu Saksamaalt ja kaugemaltki. Piirkondlike (jazz)festivalide kategoorias on see üks suuremaid. Rahvast sõidab iga-aastaselt Moersi kokku suurel hulgal, kuid kaugeltki kogu publik ei tee seda muusika pärast. Eestlaste jaoks on ehk sobiv võrrelda Moersi festivali Viljandi folgiga, kus on alati olnud hulgim pealtvaatajaid, kes telkimisalalt kontsertidele jõuda üldse ei plaanigi, vaid tulevad festivalile lihtsalt mõnulema ning telklaagri eksootikat ja sõprade seltskonda nautima. Moersi fenomen on samalaadne, kuid muidugi on ürituse mastaap ning rahvahulgad Viljandiga võrreldes Moersis kordades suuremad.

Nii nagu folkki, on Moersi festival paljude jaoks pigem rahvapidu kui muusikasündmus. Kõva kaks kolmandikku tuhandetest kohalesõitnutest ei ole muusikakuulamist oma plaanidesse üldse sisse kirjutanud ning on siin ainult pöörase melu pärast, mis toimub tasulise festivaliala ümber. Need inimesed elavad neli päeva telkides ning kontsertidele ei jõua kunagi.

Festivalikeskuse ümbrusesse jäävatel teenustasust vabadel haljasaladele on moodustunud reguleerimata paiknemisega telkimipiirkond, kus elu keeb hilise ööni. Ja muusikat tehakse seal kohapeal. Kogu imekaunis lossipargis laiuva telkidevälja kohta on kümneid kitarre, trumme, vilepille ja muid muusikariistu, mis jõudsasti kasutust leiavad, nii et mööda telklinnakusse rajatud vahetänavaid lonkides on võimalik saada lisaks festivali ametlikule muusikaelamusele veel teine elamus – festivali mitteametlikust ja organiseerimata osast.

Öistel teeradadel saalivad paljasjalgsed hipid, tätoveeritud punkarid, rastapatsidega mehed ning muud karvased ja sulelised. Mustanahaliste silmavalged ja hambad välguvad pimedas ja mahavisatud sigaretiotsed hõõguvad teetolmus. Hilise ööni käib vilgas müük kirevate meelelahutustelkide, kiirtoidukohtade ja kribu-krabu-putkadega ääristatud trassidel, mis telkimisalast risti-rästi läbi kulgevad. Ja kõikvõimalike lõhnadega suitsuvine kerkib öö varjus taeva poole.

Ametlik festivaliala on väga kompaktselt koos. Neljapäevase festivaliprogrammi põhiüritused toimuvad ühes ja samas paigas – hiiglamasuures tsirkusetelgis, mis mahutab umbes 2500 pealtvaatajat. Pisemaid esinemispaiku on vaid paar, need on eraldi kaugemal linnas ning nendes toimuvad päevased üritused.

Programm on tugev. Esinejatelistis on suuri ja võimsaid koosseise, milliseid Eestisse ei tule ilmselt kunagi. Näiteks jääb reedest kontserdipäeva lõpetama Brasiiliast kohale sõitnud ligi 20liikmeline megaorkester SpokFrevo Orquestra, mis oma mastaabi ja hinnataseme poolest jääb Eesti kontserdikorraldajate haardest kohe kindlasti välja.

Stiilisliselt on festival väga kirev ja laiahaardeline. Kuigi programmi keskmes laiutab improvisatsiooniline muusika, on bändide nägu omavahel võrrelduna vägagi erinev. Sarnased on esinejad suuresti vaid intensiivsuse taseme poolest, mis on enamustel bändidel kaunis maksimumi peale keeratud. Nõnda on üsna loomulik, et pöörase free jazzi trio järel mängib järgmine bänd intensiivset progerokki, siis kaldub kava maailmamuusika lahtrisse ning tuleb siis kaarega läbi nüüdismuusika uuesti jazziradadele tagasi.

Loe festivalipäevade ülevaateid jazzkaar.ee lehelt lähipäevil.

jazzkaar.ee tänab Moersi Festivali korraldustiimi