Molde festivaliga samavanune Nils Petter Molvaer on tänavuse festivali artist in residence. Mida see viimase paarikümne aasta ühe uuenduslikuma Norra džässmuusiku jaoks kaasa toob, uuris Ivo Heinloo.
Artist in residence – austav nimetus, mis antakse suurtel džässifestivalidel muusikule, kes annab terve festivali jooksul mitmeid kontserte erinevate külalistega. Molde Jazzi ajaloos on seda tiitlit kandnud Chick Corea, Pat Metheny, Michael Brecker… Eelmisel aastal oli selles rollis Arve Henriksen ning tänavu Nils Petter Molvaer.
Trompetist Nils Petter Molvaer on Norra nu-jazz´i laine olulisemaid tegijaid. Tema album „Khmer“ 1997. aastast kujutab endast üht olulist verstaposti selle stiili arengus ning on tähtsuse poolest võrreldav Bugge Wesseltofti umbes samal ajal ilmunud CD-ga „New Conception of Jazz“. Ka Eestis on Molvaer sarnaselt mitmetele teistele Norra artistidele suureks eeskujuks, seda on möönnud näiteks ansambli UMA mehed. Ka meie Jazzkaare festivalil on olnud õnn Molvaeri lausa mitmel korral võõrustada.
Molvaeril on Moldes käed-jalad tööd täis, sest pea iga päev leiame mõne projekti tema kaasosalusel festivali programmist. Ometigi leidis Molvaer aega, et espressotassi juures mõned mõtted vahetada.
„Paljud inimesed küsivad, et kas residentartistiks olek väsitab,“ räägib Molvaer ning möönab, et suure koormuse trumpab üle võimalus tunda ennast justkui eksklusiivsel kontserttuuril, kus Molvaer saab mängida täpselt nende muusikutega, kellega tahab. Molde on Molvaeri kodufestival – ühel perioodil oma elus, nimelt 1960ndate lõpus ja 1970ndate algul oligi Molde Norra trompetistile sõna otseses mõttes koduks. Molvaer on festivaliga ühevanune ja koos Molde Jazziga üles kasvanud.
Kodus mängimine on ikka eriline ja teistmoodi kui võõrsil, aga täpsemalt lahti seletada, kas ja kui suure energy boost´i Norra publik oma kaasmaalastele annab, Molvaer ei malda. „Vaadates, kui menukas oli näiteks Missy Elliotti kontsert kolmapäeval, peab tunnistama, et festivalil on väga teadlik publik, kes tuleb siia loomulikult just muusika pärast, tulgu see siis kodumaalt, New Yorgist või kust tahes,“ räägib Molvaer.
Kuigi neist projektidest, millega Molvaer Moldes üles astub, nimetab ta päris enda bändiks vaid triot koos Stian Westerhusi ja Erland Dahleniga, on ta oma jälje jätnud kõikjale. Iga kontserdiga näitab trompetist end uuest küljest. Etioopia lauljanna Gigi ning Gambia löökpillimängijatega annab ta kultuure ristava kontserdi, ainulaadsel päikesetõusukontserdil Reknesi pargis on Molvaeri partneriks aga ämbient-artist Geir Jensen.
Mis Molvaeri kontsertide juures silma hakkab, on väga oskuslik visuaalide kasutamine taustana. Molvaeril on oma isiklik valguskujundaja Tord Knudsen, kellega ta on juba ammu koostööd teinud. Alates Khmeri-projektiga antud kontsertidest Vossa Jazzil on Molvaer audiaalset ning visuaalset külge püüdnud kombineerida, et publik saaks tervikliku elamuse nii nägemis-kui kuulmismeelte kaudu.
Ajal, mi Molvaeriga mõtteid vahetasin, oli ta jõudnud „tuuriga“ Moldes umbes poole peale. Espresso jäi pooleli ja Molvaer siirdus oma tihedat päevakava täitma. Järgmisena oli Molvaeri näha juba hilisõhtusel kontserdil Norra muusika järelkasvule pilku heitmas.
Autor Ivo Heinloo