Müstiline ja mitmetahuline improõhtu lapsepõlvemaastikel

15. märts 2014

Vincent Courtois Mediums viis publiku rännakule lapsepõlve veidratele maastikele – ääremaile, kus sulanduvad ühte ekspressiivse muusikalise eneseväljendusena ilmnev esineja tajukogemus ning publiku vaikne kujutlusvõime.

Tšello ja saksofonide dünaamiline ja keerukas kolmekõne algas lapseliku kergusega rajale astudes. Hilisemal teekonnal lisandus ränduritele omast avastuskirge, mis lennutas kuulajaid maastik maastiku järel aina uutele küllasematele tasanditele. Kohati võis tunda ka hingenukrust maises oleluses, mis hiljem taas prantslaslikult meelisklevasse ekspressiivsusesse naases.

 

Helimaastikel seigeldes sai publik kogeda virtuoosliku tšello ning kahe värvika helikeelega saksofoni koosmusitseerimisel sündivat sünergiat. Nauditav elamus kajastus ka publiku vahetutes kommentaarides.

 

Publiku kontserdijärgseid emotsioone uurisid veebireporterid Mariell Raisma ja Ester Bogdanov.

 

Margus (55), õppejõud: “Kaks saksofoni sobisid hästi kokku. Väga meeldiv ja loomulik, lihtne jälgida. Tšello kõlas hästi. Saksofonide kooskõla oli üllatav – andis juurde palju värvi – ning kummalgi saksofonistil oli täiesti erinev mängujoon.” 

 

Kaisa (23), tegevjuht: “Huvitav kontsert oli! Alguses oli raske jälgida – panna kokku kolm erinevat isiksust, muusikut –, aga teine osa oli ühtlasem. Kõige rohkem meeldisid need kohad, kus oli tunda tumedamat ja kiiremat tšellot.”

 

Robin (23), tudeng: “Joyful! Storytelling – there was no specific story but the whole concert was like a storytelling. Second part was speedier, better to follow.” 

 

Janne (50), joogaõpetaja: „Mulle meeldis väga. Hubane, põnev, meeldisid erinevate lugude töötlused, huvitavad lähenemised. Tekitas sees soojust.“

 

Riho (50), disainer: „Tore oli. Natuke teistmoodi muusika. Mõne looga meenutas Hitchy Fingersit. Omapärane, spontaanne muusika. Esimene lugu tegi uniseks, aga siis harjusin ära –  oli mõnus veiniuni. Hea taustamuusika.“ 

 

Erik (29), arhitekt: „Mulle mõjus hästi. Vabastas pingetest, tundsin, et oli hästi positiivne ja helge; et muusikud ise nautisid seda ja klappisid omavahel hästi. Kokkuvõttes tekkis mõnus sümbioos. Kontsert oli rahulik ja äkiline korraga, aga samal ajal oli kõik tasakaalus, ei mõjunud pealetükkivalt. Mulle meeldib tšello, meeldivad selle soolopartiid. Tundus, et muusikud jälgisid publikut hästi – süstisid meeleolu, mida tahtsid kujutada, ka publikusse. Kontsert vabastas mind mõtetest, mis enne olid; oli hästi pingevaba, vahepeal rahulik, vahepeal agressiivne – mõjus tervikuna. Koosmäng kõlas hästi!“ 

 

Mariell, veebireporter: „Koosseis sobis esinema just kohvikusse, kus oli võimalik muusikarütmis kaasa õõtsuda, klaas punast veini võtta ning aeg-ajalt hea sõbraga paar sõna vahetada. Ansambel lõi väga hea ja kohati üllatava meeleolu, sest rütmilisus ja suisa unelev hõng, mis nende mängust tekkis, oli kiiresti vahelduv ning valmis pidi olema kõigeks – Courtois’ muusikaline keel ei tundnud piire, ta võis rokkida täiega või luua ka unistuslikke helimaastikke. Publik läks selgi korral ansambliga kaasa ning oli näha, et ruumis valitses põnevust ja inspiratsiooni täis õhkkond.“

 

 

Jazziklubi NO99, 7. märts 2014 kell 22

Vincent Courtois Mediums

Koosseis:

Vincent Courtois – tšello

Daniel Erdmann – tenorsaksofon

Robin Fincker – tenorsaksofon