Musafir näitas eksootilisi mustlasi

20. august 2006

17. augustil algas Jazzkaare sügishooaeg traditsioonilise kontserdiga Kadrioru lilleaias. Seekord rõõmustas publikut Rajastani grupp Musafir.

Indiast pärit mustlasmuusika-ansambli Musafir kontsert Kadrioru lilleaias pakkus huvitavat ning eksootilist meelelahutust. Temperamentne esinemine oli segu laulust, pillimängust, tantsust ja tsirkuseelementidest.

Mari Hiiemäe jagab kontserdimuljeid:

Augustikuu on tore aeg õuekontsertide korraldamiseks. Kui ilmaga veab muidugi. August on küpsemise kuu. Harjumatult kiirelt hämarduv õhtu, jahtuv päevalõpp ja lõhnavoolude vaheldumine loovad erilise meeleolu. Iga soe õhtu on lisakingitus lõppevalt suvelt. Eeltingimused kontserdi õnnestumiseks on olemas juba enne esinemise algust.

Ükshaaval ilmuvad lavale muusikud, turbanites ja idamaistes ürpides. Iga pillimehe lisandumisel muutub muusika tihedamaks, vinguvad keelpillihääled ja trummimadin tekitavad kõrvale harjumatu eksootilise koosluse. Temperamentsetele rütmidele lisandub ahastav ja kirglik meeshääl. Jumal teab, millest ta laulab, aga laulus on hinge, igatsust ja tuld.

Mustlasi on maailm täis ning nende muusika on kirju ja mõjutatud piirkondlikest eripäradest. Musafir koosneb meelelahutajatest, kes enda eesmärgiks võtnud Rajastani mustlaskultuuri elushoidmise ja edasiviimise. Ansambel on ootuspärasest viiulitekesksest mustlasmuusikast märksa eksootilisem ja idamaisem. Istutakse põrandal idamaistes poosides ja mängustiil on neil arhilisem ja eksootilisem kui nn Euroopa mustlastel. Kuuele kuumaverelisele pillimängijale lisaks kuulub koosseisu veel fakiir ning tantsijanna, kelle ülesanne on muusikale visuaalset lisa pakkuda. Mustlaslikku temperamenti jagub esinejatel küll ja küll.

Publiku tähelepanu hoidmiseks lisatakse esinemisele piisavalt shõud, on õlgadevõdistamist ja jalgadeloopimist, väikse vahepalana näidatakse turbani sidumist kitsast kangast, mis on oma viis meetrit pikk.

Tantsijanna Supki lavaletulek elavdab nii muusikuid kui publikut. Neiu punakuldne ja läikiv esinemiskostüüm on kaunistatud rahvapäraste tikandite ja looriga, mis hoogsa keerutamise ajal lehvib. Supki tants on nõtke, liikumises rõhutatakse käsi. Aeg-ajalt näidatakse raskete rüüvoltide vahelt paljast jalakest arvukate kuljusteridadega pahkluu ümber. Graatsiliselt rütmi kolksutades esitab Supki nomaadide tantsu ning kaob siis eesriide taha kostüümi vahetama, et veelgi kirevamana ja kaunistatumana tagasi tulla.

Tantsijanna vahetab välja fakiir, kes zhongleerib osavalt kord õunasuuruste kuldsete kuljustega, siis mimekiloste kuulide ja teravate mõõkadega. Ühe mõõkadest neelab ta publiku rõõmuks ka alla, kuidas ta seda teeb, see on fakiiride saladus.

Musafri muusika on eksootiline ja temperamentne, esinemine idamaade-hõnguline ja vaatmist väärt. Kadrioru kontserdi täielikku õnnestumist segab läheduses toimuv konkureeriv üritus, pargikontsert või valimiskampaania, mis see ka poleks (Eesti Ettevõtlike Naiste ühenduse pidu, toim.). Vali teadustamine mikrofonidest, lõikavad puhkpillihelid ja üllatuskülalise Anne Veski hääl kanduvad üle Kadrioru, pidurdades loodetud atmosfääri tekkimist. Süvenemine muusikasse on raskendatud, eriti lava äärtel ja tagapool.