Nädalalõpu kitarritrio ja Draamateatri näitlejad

12. detsember 2013
Kaisa Keizars

Draamateatri laval kohtuvad Weekend Guitar Trio ja Eesti Draamateatri kitarrimängu harrastavad näitlejad, kes esitavad nii Weekendi parimaid lugusid kui ka maailma ja eesti filmimuusika klassikat. Kontserdimuljeid vahendab Kaisa Keizars. 

 

 

 

Teatrilava on end kevadrohelisse ja taevasinisesse valgusesse ehtinud ning saal on ootusärevusest paks, kui lavale tulevad Mart Soo, Robert Jürjendal ja Tõnis Leemets. Varsti ühinevad Weekendiga armastatud Draamateatri näitlejad kitarridel. Tahtmatult visualiseerin potentsiaalset loomingulist projekti lavalolijate ja Argo Valsi vahel.

 

Kordamööda tulevad soojenduseks esile näitlejate lühikesed soolod ja WGT jääb siinkohal isegi tahaplaanile. Juba kõlab tempokam lainelaua-muusika, mis oma olemuselt meenutab Dick Dale’i „Misirlou’d“. Mait Malmsteni ja Märt Avandi näoilmetes peegelduv emotsioon reedab publikule saladuslikuks jäävaid naljakaid seiku lavalolijaid ühendavatest proovidest.

 

Malmsten suupillil loob teatava melanhoolse sissejuhatuse Ennio Morricone palale 1969. aasta filmist „Sicilian Clan“. Salasepitsused, relvad ja põnevus – mehed mustas laval oskavad pinget üles kruttida ning omavaheline harmoonia on saavutatud. 

 

Mart Soo kirjutatud lugu viib meid päikeselisse Aafrikasse Margus Prangeli sahisti ja trummirütmide saatel, Margus Pass paremal käel. Prangelil on kontserdil oma roll loo jutustajana. Siinjuures meenub vast kõigile kuulajaile sissejuhatav Timbuktu anekdoot palale „Walking In The Air“, milles Jürjendali mäng on lihtsalt fantastiline. Tähelepanu köitev kommunikatsioon Malmsteni ja Avandi pilkudes kestab, näitlejatele omaselt täidavad nood kogu saali nakatavate tundenüanssidega.

 

Plärisevate lõtvade keeltega kitarr vahemerelises tundeküllasuses – kätte on jõudnud kontserdi kulminatsioon Indrek Kruusimaa sooloesituse kaudu, kus vahelduvad aeglasemad ja kurblikumad noodid kirglike flamenco rütmidega. Kitarr võtab hinge kinni ja saal on ekstaatilises vaimustuses. Põhjamaises karguses on haruldane leida kitarristi, kes nii ehedalt lõunamaadele omast tundeküllasust muusikasse formuleerida oskaks. Kruusimaa võtab kiiduavaldused vastu siira tagasihoidlikkusega.

 

Weekendi üks tuntumaid palu „Linnulaat“ kõlab nimelt, nagu pealkirigi ütleb, sädistavalt. Kitarr petab ära ja kuulen sekka justkui akordionit ja pianiinot – üks väheseid pille, millel annab nii erinevaid helimaastikke kujundada vastavalt esitaja omapärale. Mart Soo kirjutatud hällilaul oma tütrele kõverdab aega ja ruumi omapärase minimalismi ja muinasjutulisusega.

 

Lugematuid kordi kutsus tulihingeliselt plaksutav publik seltskonna tagasi lavale ning üllatusesinejana liitus Ott Sepp, pannes kontserdile humoorika lõpuakordi linnuvilel.

 

Weekend Guitar Trio ja Draamateatri näitlejatest kitarristid

9. detsembril kell 19 Draamateatris

Koosseis:

Robert Jürjendal

Mart Soo

Tõnis Leemets

Mait Malmsten

Märt Avandi

Raimo Pass

Margus Prangel

Indrek Kruusimaa