Nagu rusikas silmaauku ehk Maria Faust Group Sügisjazzil

17. september 2012

Maria Faust Group tegi üle kolme aasta jälle Eestimaal ringreisi, esinedes siinmail kokku juba kolmandat korda. Tuuri esimene kontsert anti Tallinnas No99 Jazziklubis 7. septembril. Marje Ingel käis kuulamas.

Faust tähendab rusikat ja Maria Faust Group sobiski No99 klubisse nagu rusikas silmaauku. Tegelikult mahtusid nad koos publikuga ära isegi liiga parajalt, sest osa kuulama tulijaist ei pääsenudki enam sisse. No99 Jazziklubi oli tuubil täis ja energia kontsentratsioon õhus selgesti tunda. See tõi muusika maitseomadused paremini esile: mahlakatele meloodiatele lisati vürtsikat vunki ja näis, et ka klubi punastes toonides interjöör andis paladele omakorda pipraselt krõbedat tooni juurde.

Kui plaatidelt kuulates tundubki Maria Fausti grupi muusika kohati pisut liiga ontlik ja ebapiisavalt metsik, siis elavas kontserdisituatsioonis polnud tegu enam „puuripillide“, vaid justkui vabas looduses kasvanud instrumentidega, kes undasid, kähisesid, mörisesid, huilgasid ja märatsesid täpselt nii nagu süda lustis (enamasti siiski kooskõlas helilooja ning ansamblijuhi Maria juhistega). Sekka säutsuti Kuressaare varblaste kombel ja tehti Koidulast inspireeritud palas „Lydia“ „üks isamaaline törts“, nagu Maria ise ütles.

Nagu ühel tõeliselt ehedal kontserdil ikka, juhtus No99-ski üllatus: ootamatult sammus Lars Greve, saksofon huulil, keset lugu lavaaugust välja ja kadus lavatagustesse ruumidesse viiva ukse taha. Seal jätkas ta jõuliselt oma soololõiku, väänates saksofonist välja kõikmõeldavaid helisid. Ukse juures seisnud tütarlaps paistis segaduses olevat ega teadnud, kas ust lahti hoida või sulgeda. Nii kuulis publik osa soolost valjult ja osa summutatult. Teised muusikud jätkasid häirimatult musitseerimist oma kohtadel, mina aga imetlesin, kui hästi nad kokku kõlavad vaatamata sellele, et tõenäoliselt ei kuulnud lavataguses ruumis olev Greve ja ülejäänud ansambel üksteist kuigi hästi.

Kui pärast kontserti Lars Greve’lt pärisin, kas soolo ajaks lavalt lahkumine oli ettekavatsetud, sain eitava vastuse: „Ei. Mul tekkis äkki see mõte, sest olin varem märganud, kui hea kõla seal on. Too tüdruk ukse juures üritas mult märguannet saada, kas ukse peaks kinni või lahti hoidma, aga ma keerasin meelega talle selja ja jätsin selle tema otsustada.“ Niisiis demonstreeris Greve spontaanselt, et ka esinemisruumi saab kasutada kui instrumenti. Pala ja kogu kontserdi teostus oli meisterlik ja seda mõistis ka publik, tunnustades Maria Faust Groupi etteastet kestva aplausi ja entusiastlike hüüatustega. Ansambli juht Maria ise näis olevat soojast vastuvõtust liigutatud.

Küsitlesin pärast kontserti ka Maria Fausti abikaasat bassist Adam Pultz Melbye‘t, kes ütles end nautivat No99 taolistes väikestes ruumides tekkivat energiavahetust publikuga. Uurisin temalt, kuidas Maria muusikat Taanis vastu võetakse.

Adam: „Minu meelest on seda tõesti hästi vastu võetud, sest Marial on tema oma asi ajada. Pole ju õigupoolest kedagi, kes päris samasugust muusikat kirjutaks. Bänd on samuti aastate jooksul arenenud, me oleme palju mänginud. Suure koosseisuga on alati keeruline reisida, aga kui me reisime, siis kasvatame oma fännibaasi. Arvan, et kui ükskõik kuhu minnes mängida ausat muusikat, siis jõuab see pärale, inimesed tunnevad seda ja reageerivad sellele.“

Te olete Maria abikaasa. Kas on raske töötada bändis Maria alluvuses?
„Ei… Muidugi on seal teatavad autoriteediküsimused mängus, sest tema on bändi juht, aga samal ajal toimib meil üsna hästi see, et me ei too suhteprobleeme bändi kaasa. Või bändi probleeme oma suhtesse.“

Niisiis oskate aega jagada: on bändi aeg ja on isiklik aeg?
„Jah, ideaalses maailmas oleks see nii. Aga kuna muusika on alati väga isiklik igaühele, kes seda kirjutab või mängib, siis on ja saab see niikuinii olema suur osa meie isiklikust elust. Ja mõnes mõttes nii peakski olema.
Ma räägin praegu endale vastu, aga leian, et kuigi neid asju ei saa päriselt üksteisest lahutada, tuleks seda ikkagi üritada. Tegelikult mängime me koos ka paljudes muudes koosseisudes, kus meil on teistsugune ja võrdsem rollide jaotus, nii et meil on oma koostöö tasakaalustamiseks palju erinevaid võimalusi.“

Maria Faust Group No99 Jazziklubis 7. septembril kell 22

Koosseis:
Maria Faust – altsaksofon
Lars Greve – tenorsaksofon, klarnet
Sture Ericson – baritonsaksofon, bassklarnet
Tobias Wiklund – trompet
Morten Pedersen – klaver
Adam Pultz Melbye – kontrabass
Håkon Berre – trummid