Teater NO99 jazziklubi õhkkond oli 22. aprilli õhtul hubane ning rahvast oli bändi kuulama tulnud rohkesti. Lisaks oma debüütalbumi „Journey to Haran“ lugudele esitas Abraham’s Café mitu värsket pala, millest üks endale publiku abiga loodetavasti ka nime leiab.
Tänavune Jazzkaar paistab silma noorte artistide ning rohke elektroonika kasutamise poolest; ka Abraham’s Café tutvustuseks kõlas NO99 jazziklubis sõnapaar “noored ja ambitsioonikad muusikud”. Tuleb tõdeda, et tõepoolest on tegemist noorte ning äärmiselt oskuslike muusikutega ja kui sel sõnapaaril veidi pikemalt peatuda, näib mulle, et sõna „noor“ viitab siinkohal eelkõige muusikalisele julgusele, jõulisusele ja piirideülesele lähenemisele.
Muusikast kõneledes kasutatakse tihti teekonna või kulgemise metafoori. Mõningal juhul viitab see otsinguile või ootamatustele, teisalt jällegi on märgiks liikumisest ning suubumisest. Abraham’s Café ei varja, et reisimine on neile kütkestav, selle ansambli muusika ongi rännak erinevatele kontinentidele – liikumine kord peegelsiledal merel, kord kõrguvate liivaluidete vahel.
Abraham’s Café puhul on nooruse ning oskuslikkuse kombinatsioon sedavõrd põnevam, et nende looming ulatub juurtega tagasi traditsioonilise juudi rahvamuusika juurde. Klezmeri minoori ja mažoori vahepeal liikuvad meloodiad suutis Abraham’s Café osavalt siduda jazziliku rütmika ja põhjamaiselt mõtlike seikadega. Nende jazz-fusion on mitmekülgne, kuid eks klezmer isegi koosneb erinevatest elementidest – traditsiooniliselt on see endas kätkenud tantsulist Ida-Euroopa rahvamuusikat, Lähis-Ida meloodiaid ja religioosseid-kurblikke palveid. Klarneti ja akordioni koostöö, hoogne kontrabass ja idamaine oud, sekka efektidega elektrikitarr ning lennukad rütmid lõid kokku omapärase tunde maailma- ning filmikuusika kohtumisest jazziga. Rohkete ovatsioonide saatel tuli esitlusele kaks lisalugu, kõlas ka traditsiooniline klezmeri meloodia „Hava Nagila“.
Abraham’s Café muusikast on kõrvale jäänud klezmerile omased pilliohked ja inimhäält meenutavad traditsioonilised nüansid, mis on asendatud jazziliku täpsuse ja keerukusega. Tegemist oli esitusega, mis mõjus ekstaatiliselt, lausa nakatavalt. Paratamatult meenuvad siinkohal ameerika päritolu avangardhelilooja John Zorni suurepärased klezmerit ja jazzi ühendavad teosed, mille omapärasele kooslusele ma oma kodumaal vastast leida ei lootnudki. Ka Poola klezmerikvartett Bester Quartet on ehk sobilik võrdlus, ehkki Abraham’s Café paistab eelnevatega võrreldes silma ilmselt just oma hoogsuse ja tantsulisuse poolest. Neis on just nimelt seda märgatavat elurõõmu ja julgust, mida publik eeldab ja ootab, kui välja kuulutatakse “noorte ja ambitsioonikate” muusikute kontsert.
ABRAHAM’S CAFÉ
12. aprillil 2014 kell 22 teater NO99 jazziklubis
Koosseis:
Marten Altrov – klarnet
Kaspar Uljas – akordion
Madis Meister – kitarrid
Martin-Eero Kõressaar – bassid
Tõnis Kuusk – trummid
Joonas Pärn – oud
Martin Hein – helirežii